Iirimaa hakkab pööritusest paranema

Viimane raund maksutõuse Iiri valitsuse 2013. aasta eelarves – kokku mahus 1,25 miljardit eurot lisaks kulukärbetele 2 miljardi euro väärtuses – kergitas taas alkoholi- ja tubakaaktsiise ning – vastuolulise uue käiguna – maksustab iirlaste kodud  sellest aastast kinnisvaramaksuga.

Nagu ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan detsembris uue maksu põhjenduseks, on töökohtade säilitamise ja loomise jaoks targem maksustada vara, kuna palgatulu kõrgem maksustamine muudab tööjõu kallimaks.

Oluliseks maksutulu allikaks on Iiri valitsusele saanud ka teine vastuoluline maks – süsinikdioksiidi maks, millest on kolme aastaga laekunud ligi miljard eurot, sealhulgas 400 miljonit eurot läinud aastal. See andis neljandiku täiendavast maksutulust, mida Iirimaa vajas mullu eelarvedefitsiidi vähendamiseks, võimaldades vältida tulumaksumäärade tõstmist.

“Me ei ole pühakud nagu skandinaavlased, me neelame fossiilseid kütuseid, ostame suuri autosid ja maju, väga sarnaselt ameeriklastega,” ütles Iiri eelmise valitsuse energiaminister Eamon Ryan ajalehele New York Times, mis hiljuti Iiri rohelistest maksudest kirjutas. “Panime paika hinnasignaali, mis tõi märkimisväärset maksutulu ja ühtlasi muutuse käitumises. Oleme oma keskkonnaeesmärkidest juba möödagi läinud.”

Iirimaal mullu ostetud uutest autodest moodustasid 90% sõidukid, mille kahjulikud heitmed on kõige väiksemad. Iirlased maksavad automakse nüüd nii uue auto soetamisel kui ka iga-aastast maksu sõltuvalt sellest, kui palju sõiduk looduskeskkonda saastab. Bensiini hind on 2009. aastast tõusnud 20%.

Kõvem pähkel on Iiri valitsusele uue kinnisvaramaksu jõustamine tänavu juulist. Iirlased on reeglina oma kodu omanikud, üüripinnal elab vaid viiendik. 2008. aasta kinnisvarakrahhi järel on palju majapidamisi, kus kodulaen on suurem kui buumi harjal laenuga soetatud kinnisvara väärtus. Läinud aasta lõpul kutsuti protestimeeleavaldustel juba kodanikuallumatusele, et uut maksu mitte maksta. Ent võrreldes kreeklaste või hispaanlastega on laenu- ja kinnisvarabuumist kainenevad iirlased siiski olnud äärmiselt kannatlikud.

Uue kinnisvaramaksu suurus on 0,18% vara väärtusest. Neile, kelle eluaseme väärtus on üle miljoni euro, kehtib seda piiri ületavale osale 0,25%ne maksumäär. Keskmiselt tähendaks see aastas 315 euro suurust arvet majapidamise kohta, kui rehkendada eluaseme väärtuseks 175 000 eurot. Buumiga võrreldes on hinnatase praegu poole madalam.

12,5% suurust ettevõtte tulumaksu määra on Iirimaa aga kiivalt kaitsnud, ehkki pärast Kreekat teise riigina saadud abipaketti on eriti Saksamaa ja Prantsusmaa survestanud Iirimaad maksumäära tõstma.

“Paljud inimesed on seda kritiseerinud, sest neile ei meeldi, mis me teeme. Aga see ei riku ühtegi reeglit ega kujuta endast kahjulikku maksukonkurentsi. See on õiglane läbipaistev ja ühetaoline kõigile ettevõtetele,” kaitses Iiri madalat ettevõtte tulumaksu sel nädalal ajalehele Financial Times antud intervjuus Iiri ettevõtlusminister Ri­chard Bruton.

FT kirjutas, kuidas suured rahvusvahelised firmad on läinud aastal investeeringuid Iirimaale suurendanud – sealhulgas USA tehnoloogiafirmad Apple, PayPal ja Cisco Systems – ning loonud tuhandeid uusi töökohti.

Tööpuudus püsib Iirimaal visalt 14,6% tasemel ja oleks veelgi suurem, kui paljud poleks töö leidmiseks emigreerunud. Ka kõrgest töötusest terendab Iiri hädade juur – kinnisvarakrahh. Buumi harjal 2007. aastal langes ehitus- ja kinnisvarasektori arvele 20% töökohtadest ja 25% SKPst.

Mulli lõhkemisest on Iirimaa kulusid koomale tõmmanud ja makse kärpinud 28,5 miljardi euro väärtuses (75% ulatuses 2015. aastani plaanitud kärbetest kaheksa aasta jooksul, mis küünivad viiendikuni SKPst) ja täitnud IMFi ja ELi abilaenu tingimused.

Abiprogramm lõpeb selle aasta sügisel ja Iirimaa loodab hakkama saada uut paketti küsimata. See looks pretsedendi, et euroala abipaketiga on võimalik majandus korda saada ja investorite usaldus tagasi võita.

Esimesed võlakirjade n-ö proovimüügid kapitaliturule naasmiseks on Iirimaa õnnestunud. Kuid investorite usalduse taastamiseks vajab Iirimaa teistelt euroala riikidelt vastutulekut – peaminister Enda Kenny pingutab selle nimel, et Iiri pankade päästmise taak ei jääks üksi Iirimaa kukile.

Garanteerides 2008. aastal kogu pangandussektori kohustused ja andes järele Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni nõudmistele, et ühtegi panka pankrotti ei lasta, aitas Iirimaa hoida kogu euro­ala finantssüsteemi stabiilsust. Nüüd ootab Iirimaa, et teised riigid aitaksid koormat kanda, rekapitaliseerides osa pankade päästmisest tekkinud võlast euroala päästemehhanismist ESM.

Samuti taotleb Iirimaa paremaid tingimusi Anglo Irishi panga päästmiseks võetud võla tagasimaksmiseks, mis praegu eeldaks Iirimaalt enam kui 10 aasta jooksul igal aastal SKPst 2% suuruse summa äramaksmist.

“Peaks kehtima selline printsiip, et need, kes pingutavad, et ennast ise aidata, saaksid Euroopa institutsioonidelt tunnustust, tuge ja toetust,” ütles Kenny detsembris intervjuus ajalehele Financial Times. Seda varjutatud vihjega Kreekale, mis on leevendust saanud abi tingimusi täitmata. “Kergendus pankade päästmisest jäänud võlataagas teeks abiprogrammist väljumise Iirimaa jaoks oluliselt lihtsamaks. Ja sellest võidaksid nii Euroopa kui Iirimaa – nii on lood,” ütles Kenny.

Iirimaa majandus toibumas

Selle aasta alguses kuueks kuuks ELi eesistujariigiks saanud Iirimaast võib saada esimene riik, mis IMFi ja euroala abipaketi toel kriisist üle saab.

Riik on kärpinud eelarvedefitsiiti, kuid pankade päästmise tagajärjel on riigi võlatase üle 120% SKPst – riik taotleb võla osalist rekapitaliseerimist ESMist (euroala päästemehhanismist).

Usaldus Iiri majanduse vastu on taastumas – pangad saavad taas laenu, riigi riskinäitajad on alanenud, agentuur Fitch tõstis Iirimaa reitinguväljavaadet.

Majanduse toibumine on aga hapral alusel ja väga sõltuv ekspordist, kuna suure laenutaaga ja kõrge tööpuuduse tõttu siseturg mõõnab – IMF hoiatab, et täiendavatest kärbetest tuleks hoiduda.

Kinnisvaraturul on elavnenud soodsate tehingute jaht, hinnad on hakanud kosuma, kuid on 2007. aasta tipust ikka alles poole madalamal.

SKP kasvu prognoosib IMF tänavu 1,1%, töötus oli novembris 14,6%

Eelarvedefitsiit väheneb tänavu 7,5%-le SKPst, võlatase saab tipust läbi 122% tasemel.