Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale", et viimase pakkumise järgi on seis, et Eesti saaks, kui kõik läheb hästi, vähemalt 5 miljardit 879 miljonit eurot ja peaks maksma 1 miljard 417 miljonit eurot, vahendavad
ERRi uudised.
"Nii et see summa, mille Eesti puhtalt endale jätab, oleks 4 miljardit 462 miljonit eurot," lisas Lepassaar. Seda on umbes 660 miljonit ehk 17 protsenti rohkem kui praegused 3,8 miljardit.
Konkurentsi valdkonnas peaks Eesti toetus tõusma 166-lt miljonilt 264-le. Ühtekuuluvuspoliitikas 3,4-lt miljardit 3,78 miljardini. Maaelu otsetoetuste kasv on kõige suurem ehk 500-lt miljonilt 982 miljonini, maaelu arengutoetused võivad samas langeda 800-lt miljonilt 768-le. Sise- ja justiitsvaldkonna toetused tõusevad plaani kohaselt 56-lt miljonilt 86-le.