Euroliidu eelarves võitlevad unistused laristamisega

Taoline eesmärgivalik ei ole üldiselt imekspandav, isegi peamiste saajate poolel – arvestagem nii praeguseid puudujääke kui ka võlatasemeid isegi rikaste riikide puhul: ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus toimub 20 riigi suhtes, makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur 12 riigi suhtes.

Riskantne kärbe. Mööngem, praegune suurim väljakutse on, kuidas kärpida nii, et unistuste kõrval ei kahandataks ka tulevase kasvu allikaid. Seekordse eelarvekompromissikava kohta võib siiski öelda, et võitsid nii need, kes soovisid vähemat kulu, kui ka need, kes soovisid saada suuremat tulu. Ainus viis selle pealtnäha vastuolulise eesmärgi saavutamiseks oli võimalus, et vähendatakse neid kulurubriike, millest enamiku saavad peamiselt just suuremad maksjad ise. Seega sai eelarvekava pigem sarnane oma eelkäijatega, mitte sellega, mida ihanuks näiteks komisjon või parlament.

Eelmises voorus kuulutati “pühaks” nii põllumajanduse otsetoetused kui ka ühtekuuluvuspoliitika kui peamised osapoolte netopositsioone määratlevad eelarveread. Otsetoetustes toimus märkimisväärne edasiminek Balti riikide jaoks.

Seni veel numbriteta maaeluvahendite jaotus toodi varahommikul otseses mõttes pruunis ümbrikus. Selle nii hilise esitamise põhjus oli vajadus tagada üldine õiglus nii põllumajanduspoliitika sees kui ka laiemalt (sh neile, kes toetustes nii ÜPPs kui ÜKPs tugevamini kaotasid). Eesti ja Läti said viimases otsas lisavahendeid 50 miljoni euro ulatuses, et tasandada otsetoetuste vähenemist aastail 2014–2015 (riiklikud lisamaksed muutuvad võimatuks). “Ühtekuuluvuse lagi” 2,35 protsendi ja erandid Balti riikidele 2,59 protsendi tasemel olid kokku lepitud juba novembris.

Kui üldteada erihuvid välja arvata (põllumajanduse otsetoetused, investeeringute tase), kuulus Eesti läbirääkimistel nende hulka, kes toetasid komisjoni lähenemist ja soovisid näha reformitud eelarvet. Lõppsumma ise on ümmarguselt väheütlev ja ka ELi eelarvekava rubriikide laed ütlevad vähe kulutuste sisu või kvaliteedi kohta. Mõnes mõttes on õigus kriitikutel, kes märgivad, et seekordsed otsused vähendavad just kasvu ja piiriüleseid investeeringuid soodustavaid innovatiivseid meetmeid (suurprojektid, teadus- ja innovatsioonikulutused, piiriülene taristu).

Lõpp laristamisele. Probleemi on siiani võimendanud see, et investeeringud on olnud ilma eriliste tingimuslikkuste, eesmärgistamiste, kolleegisurve ja ka sisulise järelevalveta. Uue eelarvega see muutub, sest “laristaja” võib eraldatud vahendid kaotada.

Samas, juba nüüd kulub jämedalt 1/3 struktuurivahenditest Eestis teadust, innovatsiooni ja ettevõtlust toetavatele meetmetele. Üldplaanis on aga rahvuslikul tasandil otsustamise ja investeerimise fookus rahvuslikud üld- ja erihuvid ning saamise piirid valdavalt riigipiirid, mitte ilmtingimata ühishuvid, piiriülese taristu ja tarneahelate tõhustamine, majanduse rahvusvahelistumine ja ekspordivõime ning mastaabiefekt.

Seetõttu on läbirääkimistel sündinud või kasvanud Euroopa Ühendamise Rahastu ja ka Horisont 2020 fondid kindlasti ka meie võidud, ja seda mitte ainult Rail Balticu või regionaalse gaasituru arendamise tõttu. See on kahtlemata üks koht, kus Eestil on varjatud potentsiaali “netopositsiooni” veelgi parandada (EL-12 osakaal teaduse raamprogrammis on vaid 3,75%). 10 miljardi euro ületõstmine Euroopa ühendamise rahastusse – milles sisaldub ka Rail Balticu ehitus – oli viimase hetkeni küsimärgi all, kuid Eesti õnneks jäi ka see puutumata. Pigem kärbiti energeetika- ja telekommunikatsiooniprogrammide osakaalu. See ei tähenda siiski, et lairiba või teised infoühiskonna projektid jääks nüüd ellu viimata; neid tuleb teha lihtsalt teistest vahenditest või leida projektidele turupõhisem katteallikas.

Mis puudutab Eesti osakaalu eelarvekavas, siis numbrid räägivad enese eest ise. Vahe “Euroopa solidaarsusest” tuleneva iseenesestmõistetavuse ja lõpptulemuse vahel on suurusjärgus üks miljard eurot. Euroopa mastaabis taskuraha, aga seda kõike arvestades on tulemus  Eesti jaoks märkimisväärne.

Artikkel peegeldab autori isiklikke vaateid.