Majanduses jätkub langus

Veel kolm kuud tagasi loodetud kasvu taastumise asemel jätkab euroala majandus teist järjestikust aastat languses. Rekordiline tööpuudus aina kasvab.

Miinusesse annavad kaaluka panuse “kalariigid”. See on Ameerika ja teiste välisinvestorite seas maad võttev uus koondnimetaja euroala probleemsetele riikidele “sigariikide” asemel (PIGS – raskustes euroala riikide ingliskeelsete nimede esitähtedest), mille puhul kardeti eelkõige eurost välja kukkumist.

“FISH” ehk kala on aretatud Saksamaa järel euroala suurima majandusega riikide nimedest (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland), mille puhul on põhimure olematu või ülimadal majanduskasv, kirjutas “uuest terminist” ajalehe Financial Times kolumnist Gilian Tett.

Investorid tunnistavad, et alahindasid, milleks Saksamaa euro koos hoidmiseks võimeline on. Kuid nüüd on tähelepanu taas koondumas euroala riikide struktuursetele probleemidele. “Iva on selles, et Ameerika (ja teiste rahvusvaheliste) investorite jaoks on fundamentaalsed küsimused euroala poliitilisest ja majanduslikust struktuurist alles vastuseta,” märkis Tett.

Riigiti on arengud väga erinevad. Nii on Saksamaa värskelt kärbitud kasvuprognoosist hoolimata jätkuvalt klass omaette. Tuleval aastal prognoosib komisjon Saksamaa majanduskasvu kiirenemist juba kahele protsendile, millele suur osa euroalast lähedale ei jõua. “Samal ajal kui enamik euroalast oigab reformipaine, kärbete ja majanduslanguse käes, jätkab Saksamaa mängimist omaette liigas,” kommenteeris agentuurile Dow Jones ING panga ökonomist Carsten Brzeski.

Saksamaa ettevõtjate ja investorite usaldus on järsult paranenud, mida ei saa öelda näiteks Prantsusmaa kohta.

Vastutulek. Rahandusvolinik Olli Rehn näis reedel majandusprognoosi tutvustades vihjavat, et Prantsusmaa on reformidega siiski õigel kursil ja võib saada lisaaega. Sellele loodab ka Prantsuse rahandusminister Pierre Moscovici.

Analüütikutele teeb aga Prantsusmaa ja Saksamaa lahku triivimine muret, kuna see raskendab euroala probleemide lahendamist. Prantsusmaa pole aga ainus riik, millel on raske Saksamaaga sammu pidada. Prognoosi järgi on euroalal tänavu languses seitsme riigi majandus. Viimasena lisandus Itaaliale, Hispaaniale, Portugalile, Sloveeniale, Kreekale ja Küprosele euroala suuruselt viies majandusruum Holland, mis on seni Euroopas üks viimaseid tippreitinguga riike.

Hollandi probleem on kiiresti visisema hakanud kinnisvaramull, mis õõnestab euroala ühe suurima võlakoorma all majapidamiste kindlustunnet.

Neljast suuremast pangast kolm on välisabi vajanud, viitas agentuur Fitch, kui muutis veebruari alguses Hollandi reitinguväljavaate negatiivseks.

Raskustes riikide nimekiri endiselt pikk. Abiprogrammi riikidest jätkub Kreekas majanduslangus tänavu kuuendat aastat ning töötuse määr kasvab 27 protsendile. Portugalis ületab töötus 17% piiri ning ilmselt vajab riik defitsiitide kärpimiseks lisaaega. Iirimaa seevastu rühib käenduse alt väljapääsu suunas.

Lisaaega rahanduse korrastamiseks vajab tõenäoliselt ka Hispaania, kus töötus on lähedal 27 protsendile ning eelarvedefitsiit komisjoniga kokku lepitust üle kahe korra suurem. Itaalias, kus täna jätkuvad parlamendivalimised, on Mario Monti valitsuse kärpekuur süvenevast majanduslangusest teinud teravaima kampaaniateema.

Tulevaks aastaks on komisjon optimistlikum – euroalal oodatakse majanduskasvu taastumist. Finantsturgude optimismi Euroopa reaalmajandus aga esialgu veel ei tunne.

Eestis kiireim majanduskasv

Eestile prognoosib Euroopa Komisjon tänavu majanduskasvu 3%, mis jääb alla Lätile ja Leedule, kuid on kiireim kasv rahaliidu riikide seas. Ka tööpuuduse vähenemisega ujub Eesti euroala keskmise trendiga võrreldes vastuvoolu.Sarnaselt rahandusministeeriumiga prognoosib komisjon, et aasta teisel poolel taastub Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus ning kasvuveduriks saab jälle eksport. Suuremat rolli võiks selles edaspidi etendada ka Venemaa turg. Avaliku sektori investeeringud Eestis vähenevad, kuna kvoodiraha saab otsa. Osaliselt korvab selle erasektori investeeringute kasv, mille tingib ettevõtete ekspordivõimaluste suurenemine. Palga reaalkasvuks ootab komisjon vastavalt 1,8 ja 2,9 protsenti.

 

Tasub teada

Rõõmustamiseks pole erilist põhjust 

0,3% suurust SKP langust prognoosib Euroopa Komisjon euroalal tänavu alles novembris prognoositud kasvu asemelSuurima majandusruumi Saksamaa SKP kasvu kärpis komisjon tänavu 0,5%-le, tuleval aastal kiireneb kasv 2%-leEuroala tööpuudus kasvab tänavu 12,2%-le tööealisest elanikkonnastEuroala keskmine inflatsioon aeglustub 1,8%-le, keskpangal võimalus intresse kärpidaEuroala keskmine võlatase osakaaluna SKPs kasvab tänavu 95,1%-le ja jätkab sama trendi tuleval aastal, suurima defitsiidiga riigid on Kreeka (175,6%) ja Itaalia (128,1%)Euroala keskmine eelarve­defitsiit langeb tänavu alla 3% taset SKPst, suurima defitsiidiga on tänavu Iirimaa (7,3%) ja Hispaania (6,7%)