Majanduses jätkub langus

Veel kolm kuud tagasi loodetud kasvu taastumise asemel jätkab euroala majandus teist järjestikust aastat languses. Rekordiline tööpuudus aina kasvab.

Miinusesse annavad kaaluka panuse “kalariigid”. See on Ameerika ja teiste välisinvestorite seas maad võttev uus koondnimetaja euroala probleemsetele riikidele “sigariikide” asemel (PIGS – raskustes euroala riikide ingliskeelsete nimede esitähtedest), mille puhul kardeti eelkõige eurost välja kukkumist.

“FISH” ehk kala on aretatud Saksamaa järel euroala suurima majandusega riikide nimedest (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland), mille puhul on põhimure olematu või ülimadal majanduskasv, kirjutas “uuest terminist” ajalehe Financial Times kolumnist Gilian Tett.

Lisaaega rahanduse korrastamiseks vajab tõenäoliselt ka Hispaania, kus töötus on lähedal 27 protsendile ning eelarvedefitsiit komisjoniga kokku lepitust üle kahe korra suurem. Itaalias, kus täna jätkuvad parlamendivalimised, on Mario Monti valitsuse kärpekuur süvenevast majanduslangusest teinud teravaima kampaaniateema.

Tulevaks aastaks on komisjon optimistlikum – euroalal oodatakse majanduskasvu taastumist. Finantsturgude optimismi Euroopa reaalmajandus aga esialgu veel ei tunne.

Eestis kiireim majanduskasv

Eestile prognoosib Euroopa Komisjon tänavu majanduskasvu 3%, mis jääb alla Lätile ja Leedule, kuid on kiireim kasv rahaliidu riikide seas. Ka tööpuuduse vähenemisega ujub Eesti euroala keskmise trendiga võrreldes vastuvoolu.Sarnaselt rahandusministeeriumiga prognoosib komisjon, et aasta teisel poolel taastub Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus ning kasvuveduriks saab jälle eksport. Suuremat rolli võiks selles edaspidi etendada ka Venemaa turg. Avaliku sektori investeeringud Eestis vähenevad, kuna kvoodiraha saab otsa. Osaliselt korvab selle erasektori investeeringute kasv, mille tingib ettevõtete ekspordivõimaluste suurenemine. Palga reaalkasvuks ootab komisjon vastavalt 1,8 ja 2,9 protsenti.

 

Tasub teada

Rõõmustamiseks pole erilist põhjust 

0,3% suurust SKP langust prognoosib Euroopa Komisjon euroalal tänavu alles novembris prognoositud kasvu asemelSuurima majandusruumi Saksamaa SKP kasvu kärpis komisjon tänavu 0,5%-le, tuleval aastal kiireneb kasv 2%-leEuroala tööpuudus kasvab tänavu 12,2%-le tööealisest elanikkonnastEuroala keskmine inflatsioon aeglustub 1,8%-le, keskpangal võimalus intresse kärpidaEuroala keskmine võlatase osakaaluna SKPs kasvab tänavu 95,1%-le ja jätkab sama trendi tuleval aastal, suurima defitsiidiga riigid on Kreeka (175,6%) ja Itaalia (128,1%)Euroala keskmine eelarve­defitsiit langeb tänavu alla 3% taset SKPst, suurima defitsiidiga on tänavu Iirimaa (7,3%) ja Hispaania (6,7%)