Kinnisvara. Jääpurikate raiumine on majaomaniku mure

Hoone omanik peab tagama, et kõnnitee poleks libe, ja kui vaja, käima pea kuklas vaatamas, kas katusele kogunenud lumi ähvardab alla libiseda, või kindlaks tegema, et räästasse poleks tekkinud ohtlikult rippuvaid jääpurikaid.

Küll aga on hoone omanikul võimalik maandada riske ehk sõlmida tsiviilvastutuse kindlustus juhuks, kui lumi või jää katuselt ootamatult alla kukub ja kahju tekitab. Sellisel juhul hüvitab kindlustus kolmandate isikute ehk kannatanute poolsed kahjunõuded.

“Kõikide selliste kindlustusjuhtumite kompenseerimise eeldus on see, et kinnistu omanik on teinud endast kõik, et kahju ei tekiks,” rõhutas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. Samas lisas ta, et viimastel aastatel on kinnisvara omanike huvi tsiviilvastutuse kindlustuse vastu oluliselt kasvanud.

Näiteks on Tartu linn oma haldushooned kindlustanud võimaliku juhtumi puhuks, kui katuselumi või jääpurikas peaks vigastama inimest või kahjustama autot. “Tsiviilvastutuse kindlustus lubab majaomanikul rahulikult magada,” võttis Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne asja kasulikkuse kokku. “Oleme nõudnud, et ka majade hooldusfirmal omakorda oleks vastutuskindlustus puhuks, kui neil töö käigus midagi juhtub,” lisas Lääne.

Hooldusfirma teeb töö ära. Tartu linn on iga kolme aasta tagant korraldanud riigihanke leidmaks kompleksteenust pakkuva hooldusfirma. Kehtiva lepingu kohaselt hooldab AS ISS Eesti linnavalitsuse halduses olevat kümmekonda maja nii seest kui ka väljast. Teenuse eest maksab Tartu ISS Eestile kuus üle 1200 euro.

“Hooldusfirma teeb kõike seda, mida me oleme neilt tellinud,” rääkis Lääne. “Näiteks on ISS Eesti kohustus jälgida, kas hooldatavatel majadel pole tekkinud jääpurikaid. Vastasel korral peavad nad tagama, et purikad mõistliku aja jooksul likvideeritaks. Samuti peavad nad tagama, et ohu koht oleks jalakäijate liikluseks takistatud, kuni oht on kõrvaldatud.”

Arkaadia Puhastuse ASi juhataja Annela Tiitson ütles, et hooldusfirmad ei kipu jääpurikate ja katuselume tõrjet meelsasti lepingutesse sisse kirjutama. “Väga raske on ennustada, kui palju lund talvel sajab, ehk et töömahu arvestamine on väga keeruline,” põhjendas Tiitson ning lisas, et riigihangete puhul on lume lükkamine katuselt ja jääpurikate likvideerimine siiski sageli hinna sees.

Korralikul katusel jääpurikaid ei tekigi. Tiitsoni kinnitusel teeb Arkaadia Puhastus katuselume ja jääpurikate tõrjet küll, ent vastavalt ühekordsetele tellimustele. “Tänavu ei ole meil väga palju selliseid tellimusi olnud, sest lund on vähem,” rääkis Tiitson. “Kaks talve tagasi oli meil aga väga palju sellist tööd.”

Tiitsoni sõnul sõltub teenuse hind konkreetsest objektist. “Hind sõltub sellest, kui palju katusel lund või jääd on ja kus kohas see asub,” selgitas ta. “Samuti sõltub see sellest, milline katus hoonel on. Et kas pääseb tõstukiga äärele ligi või peab töömees üles katusele minema ja sealt lume alla viskama.”

Tiitson lisas, et loomulikult on neil sõlmitud kindlustusleping juhuks, kui nende töömehed jääpurikate või lume eemaldamise käigus midagi ära lõhuvad. “Üldjuhul on nii, et kui üks mees on üleval lund lükkamas, siis teine seisab all ja turvab,” seletas Tiitson. “Pelgalt turvalindid jalakäijaid kahjuks ei peata. Ohupiirkond on kinni nii kaua, kuni töö saab tehtud. Jääpurikate allavõtmiseks ei ole vaja eraldi luba taotleda, piisab teatamisest, et läheme purikaid lõhkuma.”

Tiitson ütles, et tegelikult korralikul katusel jääpurikaid ei tekigi. “Majaomanikul tasuks katusesse investeerida ja jääpurikate probleem kaob,” lausus ta. “Samas lumerohkel talvel peab majaomanik ikkagi jälgima, et kui lund on katusele liiga palju kogunenud, tuleb see lasta enne ära kühveldada, kui see alla vajub. Lumetõketest on teatud abi, aga kui sinna taha on lund rohkem kogunenud, siis ikkagi on vaja see maha lükata.”

Tartus on liiv tasuta

Tartu eramajaomanikud ei maksa kõnniteede libeduse tõrjumiseks mõeldud liiva eest sentigi – alates 2001. aastast on linn eraldanud liiva ostmiseks raha.Seda raha kasutab Tartu Majaomanike Ühing liiva ja soolaga segatud liiva ostmiseks ASilt Eesti Keskkonnateenused (endine Veolia Keskkonnateenused). Soolaga segatud liiv on konteinerites ja selliseid konteinereid on üle Tartu 40 kohas. Lisaks on üle 30 koha, kuhu on tavaline karjääriliiv hunnikusse maha kallatud.“Kui kusagil saab liiv otsa, siis inimesed helistavad meile ja me tellime liiva juurde,” rääkis Tartu Majaomanike Ühingu juhatuse liige Aivo Valjala. “See, et linn finantseerib liiva ostmist, on eramajaomanikele suureks abiks, et oma krundil olevat kõnniteed liivatada. Aga eks neist konteineritest käivad liiva võtmas ka teised, sest ega me konteinereid saa ju lukku panna.”Valjala kinnitusel eelistatakse konteinerites olevat soolaga segatud liiva, sest see ei külmu ära – külmunud liiva kättesaamine nõuab aga jõudu.“Tasuta liiv on inimestes ka kadedust tekitanud. Et miks selle maja ees on konteiner, aga tema maja ees ei ole.”Tallinnas ei tohi libedusetõrjeks kasutada ei liiva ega soola. Kasutada tohib vaid spetsiaalset kivimipõhist puistegraanulit. Kojamehed kasutavad ka spetsiaalseid jääsulasid.

 

Kommentaar

Tänavu palju jääpurikaid

Monica Raud, Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhatajaÕnneks on sellel talvel lume koristamisega vähem probleeme kui tavaliselt, sest lumesadu ei ole olnud võrreldav varasemate aastatega.Pigem on selle aasta suurim probleem just temperatuuri kõikumine, mis on põhjustanud senisest enam libedust, katustel ning karniisidel aga paakunud lume ja jääpurikate teket.Mupo on omalt poolt püüdnud ilmaoludele reageerida ja teavitanud avalikkust võimalikest ohtudest ning palunud koristustegevusse tõsiselt suhtuda. Üks punkt, millele oleme sellel talvel eriti palju tähelepanu juhtinud, on lume ja purikate koristustöödega kaasnevale nõudele piirata ala piirdeaiaga ja paigaldada infotahvel.Samuti on oluline märkida, et koristusfirmadega koristuslepingut omavate kinnistute ja korteriühistute puhul on tegemist olukorraga, kus firma küll hooldab lepingualust objekti, kuid kui juhtub õnnetus, siis vastutus lasub ikkagi kinnistu omanikul. Seda tasuks lepingu sõlmimisel meeles pidada.

Kindlustuslepinguid sõlmitakse rohkem

Andres Piirsalu, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liigeMul ei ole praegu täpset statistikat, kuid kindlustusandjad on kinnitanud, et viimastel aastatel on oluliselt suurenenud kinnistuomanike huvi sõlmida tsiviilvastutuse kindlustus.  Kindlustus hõlmaks kinnistu, sh kinnistul paiknevate hoonete ja rajatiste haldamisega seotud võimalike kahjunõuete katmist kolmandatele isikutele. Olgu selleks siis juhuslik möödakäija või maja hoovi oma sõiduki parkinud külaline.Huvi tõusu taga võib ilmselt olla kahe aasta tagune kogemus, kui paljud kinnistu omanikud ja haldajad puutusid katusele tekkinud lume- ja jääpurikaprobleemidega varasemast sagedamini ja teravamalt kokku.Samas tuleb kindlasti rõhutada, et tsiviilvastutuse kindlustusleping ei tähenda hoone omanikule automaatselt seda, et ta enam ei pea ise üldse mitte midagi tegema. Eelduseks on ikka see, et omanik on näidanud üles hoolsust ning teinud enda poolt kõik, et tema hallataval kinnistul õnnetusjuhtumeid ei tekiks. Kindlustusleping tagab kaitse ootamatute ja äkiliste juhtumite korral.Lisaks katuselume ja jääpurikate kukkumisele ka näiteks siis, kui kinnistu territooriumil on tormiga murdunud puud kukkunud autode peale.Ja ega kõiki kinnistu külastajatega toimuda võivaid õnnetuse stsenaariume ei olegi ilmselt võimalik ette näha.

 

Tasub teada

Kinnistu omaniku kohustused

Kinnistu ja ehitise omanikud on kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise.Ohuala tuleb piirata ajutise piirdeaiaga ning paigaldada nähtavale kohale infotahvel, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg.Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse.Piirdeaia ja infotahvli paigaldamine ei vabasta ohu kõrvaldamise kohustusest.Ohu kõrvaldamise töö tehakse avariitööna, teatades sellest linna infotelefonile 1345.Pärast töö lõpetamist peab heakorrastama ümbruse.Tänavate ja teede libeduse tõrjeks tohib kasutada vaid puistematerjali läbimõõduga 2–6 mm. Keelatud on kasutada tuhka või kloriide.

 

 Pane tähele

Patustajad saavad hoiatuse või trahvi

kontrolli tulemused Tallinnas ajavahemikul 1.12.2012 kuni 12.02.2013Kinnistu ja ehitise omanik eirab kohustust koristada puhastusalal lumi ja teha libedatõrjet:- alustatud on 74 menetlust;- lahendatud on 42, neist 15 suulist hoiatust ja 27 trahviotsust kokku 1072 euro eest.

Kinnistu ja ehitise omanik eirab kohustust kõrvaldada ehitiselt lumi ja jääpurikad:- alustatud on 114 menetlust;- lahendatud on 24: 14 suulist hoiatust ja 10 trahviotsust kogusummas 810 eurot.

Allikas: Tallinna linna heakorra eeskiri, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet