Kinnisvara. Jääpurikate raiumine on majaomaniku mure

Hoone omanik peab tagama, et kõnnitee poleks libe, ja kui vaja, käima pea kuklas vaatamas, kas katusele kogunenud lumi ähvardab alla libiseda, või kindlaks tegema, et räästasse poleks tekkinud ohtlikult rippuvaid jääpurikaid.

Küll aga on hoone omanikul võimalik maandada riske ehk sõlmida tsiviilvastutuse kindlustus juhuks, kui lumi või jää katuselt ootamatult alla kukub ja kahju tekitab. Sellisel juhul hüvitab kindlustus kolmandate isikute ehk kannatanute poolsed kahjunõuded.

“Kõikide selliste kindlustusjuhtumite kompenseerimise eeldus on see, et kinnistu omanik on teinud endast kõik, et kahju ei tekiks,” rõhutas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. Samas lisas ta, et viimastel aastatel on kinnisvara omanike huvi tsiviilvastutuse kindlustuse vastu oluliselt kasvanud.

Tartus on liiv tasuta

Tartu eramajaomanikud ei maksa kõnniteede libeduse tõrjumiseks mõeldud liiva eest sentigi – alates 2001. aastast on linn eraldanud liiva ostmiseks raha.Seda raha kasutab Tartu Majaomanike Ühing liiva ja soolaga segatud liiva ostmiseks ASilt Eesti Keskkonnateenused (endine Veolia Keskkonnateenused). Soolaga segatud liiv on konteinerites ja selliseid konteinereid on üle Tartu 40 kohas. Lisaks on üle 30 koha, kuhu on tavaline karjääriliiv hunnikusse maha kallatud.“Kui kusagil saab liiv otsa, siis inimesed helistavad meile ja me tellime liiva juurde,” rääkis Tartu Majaomanike Ühingu juhatuse liige Aivo Valjala. “See, et linn finantseerib liiva ostmist, on eramajaomanikele suureks abiks, et oma krundil olevat kõnniteed liivatada. Aga eks neist konteineritest käivad liiva võtmas ka teised, sest ega me konteinereid saa ju lukku panna.”Valjala kinnitusel eelistatakse konteinerites olevat soolaga segatud liiva, sest see ei külmu ära – külmunud liiva kättesaamine nõuab aga jõudu.“Tasuta liiv on inimestes ka kadedust tekitanud. Et miks selle maja ees on konteiner, aga tema maja ees ei ole.”Tallinnas ei tohi libedusetõrjeks kasutada ei liiva ega soola. Kasutada tohib vaid spetsiaalset kivimipõhist puistegraanulit. Kojamehed kasutavad ka spetsiaalseid jääsulasid.

 

Kommentaar

Tänavu palju jääpurikaid

Monica Raud, Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhatajaÕnneks on sellel talvel lume koristamisega vähem probleeme kui tavaliselt, sest lumesadu ei ole olnud võrreldav varasemate aastatega.Pigem on selle aasta suurim probleem just temperatuuri kõikumine, mis on põhjustanud senisest enam libedust, katustel ning karniisidel aga paakunud lume ja jääpurikate teket.Mupo on omalt poolt püüdnud ilmaoludele reageerida ja teavitanud avalikkust võimalikest ohtudest ning palunud koristustegevusse tõsiselt suhtuda. Üks punkt, millele oleme sellel talvel eriti palju tähelepanu juhtinud, on lume ja purikate koristustöödega kaasnevale nõudele piirata ala piirdeaiaga ja paigaldada infotahvel.Samuti on oluline märkida, et koristusfirmadega koristuslepingut omavate kinnistute ja korteriühistute puhul on tegemist olukorraga, kus firma küll hooldab lepingualust objekti, kuid kui juhtub õnnetus, siis vastutus lasub ikkagi kinnistu omanikul. Seda tasuks lepingu sõlmimisel meeles pidada.

Kindlustuslepinguid sõlmitakse rohkem

Andres Piirsalu, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liigeMul ei ole praegu täpset statistikat, kuid kindlustusandjad on kinnitanud, et viimastel aastatel on oluliselt suurenenud kinnistuomanike huvi sõlmida tsiviilvastutuse kindlustus.  Kindlustus hõlmaks kinnistu, sh kinnistul paiknevate hoonete ja rajatiste haldamisega seotud võimalike kahjunõuete katmist kolmandatele isikutele. Olgu selleks siis juhuslik möödakäija või maja hoovi oma sõiduki parkinud külaline.Huvi tõusu taga võib ilmselt olla kahe aasta tagune kogemus, kui paljud kinnistu omanikud ja haldajad puutusid katusele tekkinud lume- ja jääpurikaprobleemidega varasemast sagedamini ja teravamalt kokku.Samas tuleb kindlasti rõhutada, et tsiviilvastutuse kindlustusleping ei tähenda hoone omanikule automaatselt seda, et ta enam ei pea ise üldse mitte midagi tegema. Eelduseks on ikka see, et omanik on näidanud üles hoolsust ning teinud enda poolt kõik, et tema hallataval kinnistul õnnetusjuhtumeid ei tekiks. Kindlustusleping tagab kaitse ootamatute ja äkiliste juhtumite korral.Lisaks katuselume ja jääpurikate kukkumisele ka näiteks siis, kui kinnistu territooriumil on tormiga murdunud puud kukkunud autode peale.Ja ega kõiki kinnistu külastajatega toimuda võivaid õnnetuse stsenaariume ei olegi ilmselt võimalik ette näha.

 

Tasub teada

Kinnistu omaniku kohustused

Kinnistu ja ehitise omanikud on kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise.Ohuala tuleb piirata ajutise piirdeaiaga ning paigaldada nähtavale kohale infotahvel, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg.Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse.Piirdeaia ja infotahvli paigaldamine ei vabasta ohu kõrvaldamise kohustusest.Ohu kõrvaldamise töö tehakse avariitööna, teatades sellest linna infotelefonile 1345.Pärast töö lõpetamist peab heakorrastama ümbruse.Tänavate ja teede libeduse tõrjeks tohib kasutada vaid puistematerjali läbimõõduga 2–6 mm. Keelatud on kasutada tuhka või kloriide.

 

 Pane tähele

Patustajad saavad hoiatuse või trahvi

kontrolli tulemused Tallinnas ajavahemikul 1.12.2012 kuni 12.02.2013Kinnistu ja ehitise omanik eirab kohustust koristada puhastusalal lumi ja teha libedatõrjet:- alustatud on 74 menetlust;- lahendatud on 42, neist 15 suulist hoiatust ja 27 trahviotsust kokku 1072 euro eest.

Kinnistu ja ehitise omanik eirab kohustust kõrvaldada ehitiselt lumi ja jääpurikad:- alustatud on 114 menetlust;- lahendatud on 24: 14 suulist hoiatust ja 10 trahviotsust kogusummas 810 eurot.

Allikas: Tallinna linna heakorra eeskiri, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet