Küprose muredele pole universaalset lahendust

Küprose eripära ja peamine probleem on ülisuureks paisunud pangandussektor, aga ka sealne riigirahandus vajab ravi. Küprose näide tuletab nii meile kui ka kogu Euroopa Liidule veel kord meelde, et abi saamine on tingimuslik.

Toetuslaenu oodatakse tagasi. Üks olulisemaid, kui mitte peamine rahvusvaheliste toetuspakettide eeldus on, et programmi abil ja selle lõpptulemusel suudab toetatav riik ennast sedavõrd koguda, et saab ise hakkama oma võla teenindamisega. See, et me võimalikku antavat toetuslaenu tagasi ootame, oli ju samuti selge sõnum, mille Eesti parlament andis, kui riigikogus toimus euroala alalise päästemehhanismi ESMi asutamislepingu ratifitseerimine.

Võlad üle võlli. Olukord, kus Küprose juba suurele võlakoormale, mis moodustas mullu ligi 90% SKPst, oleks veel ühe aasta kogutoodanguga otsa lajatatud, ei ole eriti paljulubav. Ilmselgelt kaasneks sellega vajadus senisest märgatavalt suurem osa eelarvest reserveerida võlakohustuste teenindamisele. Küprose inimesed peaks sellesse panustama vähenevate avalike teenuste, kahanevate sissetulekute ja hoogsamalt kerkivate maksude näol, ja mitte ainult korra, vaid mitme aasta vältel.