Lobistajad kimbutavad minister Ligit

Aktsiisivaidluses on Ligi õlletootjate poolel. Järgneb intervjuu Ligiga.

Üha uuenevas arengukavas sellist sõnastust enam ei ole. Tõusnud vaidlus pani sõnastust üle vaatama. See ei olnud mõeldud nii, et viina ja õlle vahele saab tõmmata võrdusmärgi, nagu tahavad kange alkoholi tootjad. Aktsiisi mõte on mõjutada alkoholi kättesaadavust ja tarbimist. Viin on väga ökonoomne tee joobeni, mistõttu siin on rohkem aktsiisisenti alkoholikraadi kohta loogiline, tootmisel ega tarbimisel ei ole siin suurt raiskamist kõrvalistele komponentidele ega nüanssidele, vaid peamiselt veele ja etanoolile. Õlu on olemuselt kallim, mitmekesisem ning töömahukam toode. Ka õlle tootjad on defineerinud end mitte joobe, vaid leebe ja lahja lõõgastuse pakkujaiks ning kangemaid marke enam ei tehta.

Viina ülisuure osakaalu järgi Eesti tarbimises võiks oletada, et vahe peaks olema veel suurem, aga viinatootjad ise muidugi väidavad vastupidist ning soovivad õlle hinna pooleteise- või kahekordistamist. Nende argument on paraku nõrk - me ei aktsiisista ju molekuli, vaid hinda ja tarbimisharjumust, püüame joobe kättesaadavust ohjeldada. Seaduses alles otsustasime ühtlase 5-protsendise aktsiisitõusu aastani 2016 ning ma ei mõista praegust uksest ja aknast sisse pressivat lobi. Kui ma milleski rohkem selgust vajan, siis erinevate lahjade, hästimaitsestatud ja pahatihti gaasistatud kiirjoobevahendite maksumäära adekvaatsuses.

See number on liialdatud, meie hinnang on umbes veerandi võrra väiksem. Küll aga on viinatootjatel realistlik loota, et sel juhul tõrjuks viin õlut veelgi rohkem kõrvale.

Hullem oleks kuulda, et soosime viinatootjaid, mida võinuks väita aegadel, kui viinaaktsiis seisis paigal, inflatsioon ja palgatõus aga mühisesid. Tegelikult nägin just Yle TVs (Soome telekanal - toim), kuidas me Janek Kalviga vaheldumisi Eesti maksusüsteemi kiitsime. Meie erinev hinnang teatud jookidele tuleb üheselt ametite erinevusest.