Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Berman jäi süüdi valeandmete esitamises
Riigikohus ei võtnud BLRT Grupi juhatuse esimehe ja suuromaniku Fjodor Bermani kaebust menetlusse, seega jõustus ringkonnakohtu otsus – Berman peab lükkama meedias ümber valeväited, mida ta kasutas enda jaoks ebamugavate väikeaktsionäride ründamiseks.
Tallinna ringkonnakohus jättis tänavu veebruaris valdavalt jõusse Harju maakohtu varasema otsuse, millega rahuldati BLRT Grupi vähemusaktsionäride Mihhail Gnidini ja Valeri Kovalenko hagi. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et Fjodor Berman on esitanud ebaõigeid ja tõendamata faktiväiteid, mis üheskoos ja konteksti asetatuna teotavad väikeaktsionäride au.
Väikeaktsionärid Kovalenko ja Gnidin ei olnud nõus Fjodor Bermani poolt 2010. aasta suvel ja 2011. aasta kevadel Äripäevale antud intervjuudes esitatud väidetega, nagu oleksid väikeaktsionärid ostnud salaja kokku
BLRT Grupi aktsiaid sooviga ettevõte üle võtta. “Otsustasime pöörduda kohtu poole, sest Bermani väide polnud ainuüksi vale, vaid oli ka katteks ja õigustuseks, mille varjus said aktsiaid kokku osta ta ise ja ta lähisugulased,” lausus Gnidin.
Mis riivab au? Ta lisas, etBerman tunnistas kassatsioonkaebuses teiste aktsionäride selja taga aktsiate kokkuostu, väites kohtule, et see ei ole midagi sellist, mis võiks avalikustamise korral hagejate inimväärikust alandada või au teotada. “Meie, ja kohus on meiega samal meelel, arvame, et selline tegevus on taunitav, kuna on teostatud omakasupüüdlikult iga hinnaga. Sellised inimesed ei austa teiste inimeste omandiõigusi ega saa olla ausad äripartnerid,” märkis Gnidin.
Fjodor Bermani esindav advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner Ants Nõmper ütles, et kuigi ei suudetud välja selgitada kogu tõde kontserni aktsiate kokkuostjatest, kes peitusid advokaatide selja taha, on kohtuotsus täitmiseks.
Nõmperi teatel leidis ringkonnakohus, et iga mõistliku inimese jaoks on kauaaegsete partnerite seljataga aktsiate kokkuostmine varifirma nimele kaval tegevus.
Ringkonnakohus lisas, et kui selliseks tegevuseks kasutatakse advokaate, siis ongi suur risk, et tegelikud organisaatorid jäävad kohtus tuvastamata. “Antud juhul see risk realiseeruski ja kohtul ei õnnestunud tuvastada nime Reve Parisien taga peituvate aktsiate kokkuostu tegelike koordinaatorite ja sponsorite isikuid, mistõttu jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt jõusse,” selgitas Nõmper veebruaris. Maakohus nõudis andmete ümberlükkamist.
Nõmper lisas, et ringkonnakohus otsustas siiski, et Fjodor Berman ei ole kohustatud avaldama teadet, et Mihhail Gnidin ei ole enne 2010. aastat aktsionäride üldkoosolekut ettevõtte endistelt töötajatelt BLRT Grupi aktsiaid Fjodor Bermani selja taga kokku ostnud.