4. september 2013 kell 21:00

Eesti tõusis konkurentsivõime pingereas

Maailma Majandusfoorumi värskelt avaldatud riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti eelmise aasta raportiga võrreldes kaks kohta kerkinud ning asetub järjestuses 32. positsioonile.

Ida-Euroopa riikide seas on see kõrgeim koht. Raport tõstab esile Eesti head haridussüsteemi, hästi toimivaid ja arenenud finants- ja kaubaturge ning pidevat püüdmist tehnoloogilise võimekuse tõstmise suunas. Samuti suhteliselt hästi majandatud riiki ning paindlikku tööturgu, kus Eesti enamikule regiooni riikidest silmad ette annab – selle näitaja poolest on Eesti 148 riigi pingereas 12. kohal.

32. koht oli Eestil riikide üldarvestuses ka viis aastat tagasi, Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis 2008–2009.

Toonasega võrreldes hakkab silma, et kui viis aastat tagasi oli Eestis äritegevust enim häirinud tegur inflatsioon, siis nüüd on selleks oskustööjõu nappus. Sama probleem oli esikolmikus ka viis aastat tagasi, kuid inflatsiooni ja jäikade tööturu reeglite asemel on nüüd suurimad takistused juurdepääs finantseerimisele ja maksumäärad.

Viie aasta taguse indeksiga võrreldes on halvenenud teede olukord ja elektrienergiaga varustatus, jätkuvalt on problemaatiline lennuühendus. Lennuvõimaluste poolest kuulub muidu küllaltki tubli Eesti konkurentsitabeli teise poolde, kusjuures viie aastaga on seis halvenenud, oleme kukkunud 112. kohalt 124.-le.

Eesti ei suuda talente kinni hoida. Oluliselt on viie aastaga lihtsustunud koondamine ja palkamine, süvenenud aga ajude väljavool. Võimekuselt talente kinni hoida on Eesti 148 riigi pingereas 96. kohal.

Viie aasta taguse ajaga võrreldes on Eesti tahapoole langenud ka näitajates, mis mõõdavad riskikapitali kättesaadavust ja juurdepääsu pangalaenudele. Viimases oli Eesti viis aastat tagasi 16. kohal, nüüd 48. Võimekuselt kohalikult kapitali­turult raha kaasata on Eesti 59. kohal.

Paranenud on Eesti innovatsioonivõimekus, samas ei näita indeks, et viie aastaga oleks firmade kulutused teadus- ja arendustööle suurenenud. Insenere ja teadlasi on Eestist aga praegu veelgi raskem leida kui viis aastat tagasi.

Edetabeli esikolmik jäi tänavu samaks. Riikide üldises järjestuses säilitas maailma kõige konkurentsivõimelisema riigi tiitli tänavu Šveits. Teisel kohal on endiselt Singapur ning kolmandal kohal, nagu ka mullu, suurtes struktuurimuutustes Soome. Esiviisikusse on tagasi jõudnud Saksamaa ja USA, edestades mullu neljandal kohal olnud Rootsit.

Eestist eespool on Euroopa Liidu riikidest pingereas peale Soome, Saksamaa ja Rootsi veel ka Holland, Suurbritannia, Taani, Austria, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Iirimaa.

Hiina on 148. riigi võrdluses 29. kohal. Leedu on langenud läinud aasta 45. kohalt tänavu 48. kohale, Läti kerkinud 55. positsioonilt 52. kohale. Venemaa on 64. kohal. Pingerea lõpetab Tšaad.

Riikide konkurentsivõimet hinnati 12 kategoorias, mis omakorda jagati peenemateks alajaotusteks.

 

Edetabel

Eesti kerkis kahe koha võrra

sulgudes koht eelmisel aastal

Üldtabel1. Šveits (1.)2. Singapur (2.)3. Soome (3.)4. Saksamaa (4.)5. USA (7.)6. Rootsi (4.)7. Hongkong (7.)8. Holland (8.)9. Jaapan (9.)10. Suurbritannia (10.)...32. Eesti (34.)

Riigi ahvatlevus talentidele1. Šveits2. Singapur3. Katar4. Suurbritannia5. Hongkong...96. Eesti

Palkamise ja vallandamise lihtsus1. Hongkong2. Šveits3. Singapur4. Katar5. Island...19. Eesti (36.)...144. Prantsusmaa145. Sloveenia146. Zimbabwe147. Lõuna-Aafrika vabariik148. Venezuela

Teadus-arenduskulutused1. Šveits2. Jaapan3. Soome4. Saksamaa5. USA...45. Eesti (42.)

Palga seotus produktiivsusega1. Hongkong2. Malaisia3. Šveits4. Singapur5. Katar...8. Eesti (8.)...121. Portugal129. Kreeka132. Hispaania143. Itaalia

Väikeinvestorite huvide kaitse1. Lõuna-Aafrika Vabariik 2. Soome3. Katar4. Puerto Rico5. Uus-Meremaa...64. Eesti (58.)

Allikas: Maailma majandusfoorum

Hetkel kuum