Finnair: Eestil raske teha oma lennukeskus

Järgneb intervjuu Allister Patersoniga.

Töötasite varem ka Kanadas ja Uus-Meremaal. Millal Te lahkusite Kanadast? Kanada lennutööstuses töötasin 1986-1998 ja siis uuesti 2002-2006.

Miks Te 2006. aastal lahkusite? Mul avanes võimalus juhtida laevafirmat. Tulin mõneks ajaks lennundusest eemale ja juhtisin suurt laevafirmat, mis tarnib suuri laste Suurel järvistul (viiest järvest koosnev ala USA ja Kanada piiril - toim). Minu jaoks oli võimalus teha midagi teistsugust. Kui sealt viis aastat hiljem lahkusin, pidin tegema otsuse ning see tõi mind tagasi lennundusse.

Kuidas sattusite Soome Finnairi? Esiteks võimalus. Teisena meeldib mulle Finnairi lugu, sest tunnen palju lennundusinimesi ning kontrollisin nendelt selle kohta. Nad ütlesid, et Finnairil on erakordne geograafiline asukoht ja selle põhjalt ehitatakse võrgustikku. See on veidi ebatõenäoline... see strateegia lähtub vaid geograafiast ja nad juhivad väga tugevat lennufirmat. Nad vajavad kommertsvaldkonnas inimesi, kes aitaksid seda (strateegiat) suunata.

Finnairi olukord oli liitumishetkel päris hea ja Teie tahtsite meeskonnaga liituda. Jah. Mu abikaasa tahtis elada Euroopas ning mina ei tahtnud enam tegevjuht olla. See sobis kõigega, mida tahtsin teha. Tõsiselt, see on täpselt sama töö, mida tegin aastaid tagasi Uus-Meremaal kommertsjuhina.

Nii et kogemus tuli kaasa? Just, see on mugav valdkond, aga uus piirkond ja väga huvitav lennufirma. Minu hinnangul kuulub see maailma paremikku. Ma ei ütleks nii, kui ei mõtleks seda tõsiselt. Nad (Finnair) on viimased kolm kuud olnud õigeaegse tegutsemise poolest parimad, neid on tänavu tunnustatud kui maailma kõige turvalisemat lennufirmat. Hub (kodulennujaam) Helsingis, kust saab teha 35 minutiga rahvusvahelise lennu - ma pole midagi sellist mujal varem näinud. Neil on väga sujuv tegevus. Inimese jaoks, kes juhib turundust ja müüki, annab see hea lähtekoha.

Soome majandus on viimasel ajal natuke langenud, kuid sellele prognoositakse lähiajal kasvu. Kuidas see mõjutab Finnairi? Üldises plaanis oleme viimasel ajal näinud liikluses pehmenemist. Viimased paar kuud oleme näitajaid lugenud ning turg ei taastu nii kiiresti, kui meile meeldiks koduturul ega Euroopas. Sellele vaatamata ei sõltu me nii palju Soome majandusest. Suur osa meie reisijatest alustab ja lõpetab oma reisi väljaspool Soomet, seega meil on küllaltki mitmekesine kliendibaas. Soome on meie jaoks küll oluline põhiturg, kuid väike osa meie reisijatest alustab või lõpetab reisi Helsingis. Meie põhiäri moodustavad niinimetatud kuuenda vabaduse lennud (kahe välisriigi vahel reisija või kauba vedamine, kus vahepeatus tehakse lennufirma koduriigis), mis on ühelt turult teisele. Üks põhjus on minu hinnangul, et soomlased saavad sellest kasu. Meil on ainuke otselend Euroopast Xi'ani Hiinas. Soomest! Võiks arvata, et see läheb Saksamaalt või Ühendkuningriigist, aga hoopis Soomest. Ja miks? Sest meil on ehitatud hub, kust saame kogu Euroopa lennutada Xi'ani ja tagasi. Soomlased saavad sellest väga palju kasu.

Räägime natuke ka Eestist, mis lennunduse puhul enamasti tähendab Estonian Airi. Kas Teie hinnangul peaks Eesti jätkama maailma eri otstesse lendamist Finnairi kaudu või peaks alustama samamoodi reise siit, nagu seda teeb Finnair Helsingist? Ma ei saa küll Eesti või Eesti lennufirmade nimel rääkida, kuid turg juhib selliseid asju. Kui panna kaks sellist 20minutilise vahega hubi kõrvuti, siis see oleks väga raske. Kui tahaksite praegu Tallinnasse ehitada hubi Euroopa ja Aasia vahele, siis oleks seda keeruline teha kauguse tõttu Helsingist. Siin on läheduses palju hube. Ma ei ütle, et seda ei saaks teha, kuid see oleks keeruline lähtekoht. Ma ei ole küll Eestiga nii hästi kursis, kuid mulle tundub, et siin on väiksem koduturg kui Soomel. Mida suurem koduturg, seda parem stardipositsioon. See, kuidas Finnair on ehitanud suhteliselt väikese koduturu baasilt, mis ulatub 5 miljoni elanikuni, on küllaltki huvitav ja tavapäratu. Selle kõrvale sarnase hubi ehitamine väikese koduturuga riigis... See oleks raske ülesanne.

Kas isegi arvestamata head geograafilist asetust? Geograafiline asetus on suurepärane.

Kuid kuna Soome on juba hubi ehitanud, siis see on keerulisem. See muudab selle keerulisemaks.

Finnairil on ka kaks lennuliini Eestisse, nii Tallinnasse kui Tartusse. Kas on ka võimalust teiste marsruutide avamiseks? Alati on see võimalus. Meie väljahõigatud eesmärk on kahekordistada teenust Aasiasse 2020. aastaks alates 2010. aasta baasilt. Oleme osaliselt sinnamaani jõudnud. Kui me lisame reise Aasiasse, siis me peame reisijaid ühendama mingite kohtadega. Vaatame pidevalt Euroopas, kuhu saaksime lende lisada. Kui inimesed tulevad Helsingisse, siis nad enamasti ei peatu seal, vaid lähevad edasi.Hiljuti lisasime sihtkohtade sekka Tromsø Norras. Katsetame pidevalt turge, kus saaksime kasumlikult tegutseda. Veelgi suurem võimalus on suurendada lennutihedust. Näiteks väljapoole Tallinnat (Tartusse - toim) lendame vist ainult viis korda nädalas.

Kas oleks võimalik lähitulevikus avada lennuliine Kuressaarde ja Pärnusse, kus käib palju Soome turiste? Kohalikust turust, kuhu soomlastele meeldib minna, ei piisa lennuki täitmiseks. Kui räägiksime Bangkokist, siis saaksime iga päev suures osas soomlastega täita kaks lennukit. Peaksime lähtuma liikluse voolavusest, kus inimesi tuleks ka igalt poolt mujalt. Kui saaksime lennata mõnda linna 30 soomlasega, siis vajaksime veel 60 muud reisijat. Tihti on selliseid väikeseid turge keeruline teenindada, kuid näiteks väga väikese lennukiga võib see võimalik olla, kus iga päev umbes 20 inimest võib lennata algus- ja sihtpunkti vahel. Keeruline on leida piisavalt väikest õhusõidukit, mis teenindaks seda marsruuti kasumlikult.