Kuidas Kraft käis tunnistamas

Kraft on üks VEB fondi saaga võtmetegijatest. Tema allkirjastas Eesti Panga asepresidendina 1995. aastal dokumendi, mille järgi kuulus TSL Internationalile nõudeid külmutatud rahale 32,3 miljoni dollari väärtuses. VEB Fondi ametliku bilansiseisu järgi sellel ettevõttel nõuded puudusid. Seega oli Kraft üks vebfondlastest, kes piltlikult öeldes tegi vene ärimehele Aleksandr Mattile mitmekümne miljoni dollarilise kingituse.

Viimase aasta jooksul on Nordea panga juht piirdunud VEB Fondi teemat kommenteerides vaid lakooniliste e-kirjadega. Aasta tagasi kirjutas Kraft Äripäeva ajakirjanikule, et tal pole eraldiseisvalt midagi kommenteerida.

Jaanuaris - pärast Eesti Panga auditi avaldamist ja valeandmete tuvastamist - kirjutas Kraft, et tal pole taas midagi lisada. Ta pakkus, et ta kohtuks meeleldi, aga räägiks siis pigem pangandusest üldiselt. 

Ehkki esialgse plaani järgi pidi Kraft komisjonile VEB fondi asjus aru andma poolteist tundi, ei mahtunud üritus ka kahe tunni sisse ära. Temale esitasid küsimusi komisjoni kuuluvad rahvasaadikud, neist häälekaim Aivar Riisalu. Ent kohal oli ka riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.

Kraft oli ette valmistunud

Ajakirjanikke komisjoni istungile ei lubatud, mistõttu tuli toimuvat jälgida ribikardinate vahelt. Komisjoni ruumist kostusid üpris tihti sõnad "allkiri" ja "kirjavahetus". Võis järeldada, et suur osa ajast räägiti sellest, kuidas sündis ja mis asjaoludel sattus Krafti allkiri enam kui 32 miljoni dollari väärilisele dokumendile, mis edastati Vnešekonombanka.

Kraft oli hästi ette valmistanud. Tema jaoks oli broneeritud riigikogus konverentsisaal, kus pangajuht saaks pärast komisjoniistungit pressikonverentsi anda. Samuti oli selleks ajaks koostatud juba eraldi slaidišõu ja pressiteade, millega Kraft Eesti Panga auditi eksitavaks nimetas. Seda väitis ta auditi abil, mille oli koostanud audiitorfirma Rödl & Partneri abiga.

Paraku ei jäänud Kraftil pikalt aega ettekande tegemiseks, kuna ta pidi lõunaks lennule tormama. Ta kandis kibekiirelt ette põhipunktid, mille vastu Eesti Pank jaanuaris avaldatud auditis oli eksinud. Nimelt polnud Krafti sõnul õige väide, et TSL Internationalil puudusid nõuded: neid oli 1992. aastal 6,9 miljoni dollari väärtuses.

Samuti polnud tema hinnangul adekvaatsed Eesti Panga auditi põhjal tehtud järeldused, justkui TSL-i nõude suurendamine oleks olnud planeeritud tegevus. Kraft tõi ettekandes välja, et kogu selle teema kohta pole olemas kõiki dokumente ja pangavälist informatsiooni pole arvesse võetud

Suur osa pressikonverentsil ajakirjanike poolt esitatud küsimustes keerles aga endiselt 32-miljonilise dokumendi ümber, kus Krafti allkiri seisis. "Sellel dokumendil tundub olevat minu allkiri," nentis Kraft. Kuid tunnistas samas, et ta ei mäleta selle allkirja andmist. Seepeale võttis demonstratiivselt kätte enda ees laual asetseva kausta, nagu piltlikult näitamiseks, kui palju paberimajandust pidi tema kui toonane Eesti Panga direktori kohusetäitja läbi töötama ning allkirjastama.

Krafti ettekanne kestis vähem kui 10 minutit ning hiljem ei jõudnud ta enam täiendavatele küsimustele lennujaama tormamise tõttu vastata.

VEB fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra sõnas pärast Krafti lahkumist, et uurimine on läinud uute tunnistuste ja asjaolude lisandumisel üha keerulisemaks. Ka Kraft olevat ise välja pakkunud inimesed, keda uurimiskomisjon võiks küsitleda. "Ta palus üle küsida teatud härrasmeeste käest," teatas Vakra.

Hetkel on VEB fondiga seotud asjaolude uurimisel esile tõusnud mitmed võimalikud versioonid. Mitte ükski neist ei tundu veel teistest tõesem.