16. oktoober 2013 kell 21:00

Ligi pankadest: kõigepealt vastutab erasektor

Euroala alaline stabiilsusmehhanism ESM jääb tõenäoliselt viimaseks instantsiks, kust raskustesse sattunud euroala pank abi võiks loota.

“Kõigepealt peab panustama erasektor,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi eile eurogrupi ja ELi rahandusministrite kahepäevasest koosolekust ülevaadet andes. Erasektor – panga omanikud ja võlausaldajad.

“Riigiabi reeglite kohaselt võib panustada ka liikmesriik ise, mitte esmajärjekorras ­Euroopa,” jätkas Ligi hierarhia kirjeldamist, kuidas vastutus jaguneks.

“Ja kui koduriigil jõudu ei jätku, on võimalik ESMi laen ehk Hispaania stiilis pangandusprogramm, kus laenu eest vastutab liikmesriik ja pangandus restruktureeritakse. Kõige viimane etapp on otsekapitaliseerimine ESMist.”

Ligi möönis, et heakskiit selletaolisele otsekapitaliseerimisele on liikmesriikidest väga visa tulema.

“Eesti on selles leeris, kes näeb otsekapitaliseerimist kui viimast võimalust,” ütles Ligi. “Mõnes teises riigis on ootused palju kõrgemad, et minna solidaarselt riikide pangandust päästma koduriigi kõige otsesema vastutuseta.”

Ühtset süsteemi pole. Lahenduste otsimine käib, kuna tuleva aasta esimeses pooles viib Euroopa Keskpank ühtse järelevalve alla minevates pankades läbi tervisekontrolli. Enne tulemuste avalikustamist peab teadma, kust tuleb võimaliku täiendava kapitalivajaduse kate, sest ühtset süsteemi pankade maksevõimeprobleemide lahendamiseks, nagu pakutud ühtne kriisifond, praegu veel ei ole.

Ligi möönis, et ajal võib vaja minna sildfinantseerimist.

“Komisjon on pakkunud välja, et üleminekuperioodil, kui ühtsesse kriisihaldusmehhanismi pole veel piisavalt vahendeid kogunenud, võiks ESMi panus või ESMi tagatis olla üks instrument. Kuid lahendust selles mõttes ei ole kokku lepitud,” ütles Ligi.

Olukorda ei tee kergemaks, et Saksamaal on pooleli valitsuse moodustamine, mistõttu Saksamaa rahandusministril on keeruline väga selgeid positsioone võtta.

Kriisilahendus euro­alal on osa Saksamaa koalitsioonikõnelustest.

Eestist lähevad Euroopa Keskpanga järelevalve alla kolm panka: Swedbank, SEB ja DNB Nord.

Euroalal loomisel olev pangandusliit koosneb kolmest sambast. Praeguseks on kokku lepitud ühtse järelevalve käivitamine tuleva aasta sügisest, mida hakkab tegema Euroopa Keskpank. Käib arutelu ühtse kriisihaldusmehhanismi üle, milles soovitakse kokkulepet aasta lõpuks. Perspektiivis peaks pangandusliit saama ka kolmanda samba ehk ühtse süsteemi ­euroala hoiuste tagamiseks.

Hetkel kuum