Hankija peab kaitsma pakkuja ärisaladust kõikjal ELis

Samade põhimõtete järgi toimitakse kõigis ELi liikmesriikides. Näiteks Rootsis on pakkumused kuni eduka pakkumuse väljaselgitamiseni konfidentsiaalsed, pärast seda sõltub avalikustamine pakkumustes sisalduvast teabest.

Võimalus infot kaitsta. Konfidentsiaalse teabe kaitse tähtsust on rõhutanud ka Euroopa Kohus, märkides, et ausa konkurentsi tagamiseks on oluline, et hankijad ei avaldaks hankemenetluses saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks. Arvestades suurt kahju, mis võib tekkida teatud info ebaseaduslikust konkurendile avaldamisest, peab hankija andma ettevõtjale võimaluse seda kaitsta.

Seega ei ole ka praeguse riigi­hangete seaduse kohaselt pakkumuste avalikustamine iseenesest välistatud, kui need ei sisalda konfidentsiaalset teavet. Küsimus on eelkõige selles, kuidas hankija saab veenduda, et ta ei avalda salajast infot.

Oleme nõustamispraktikas soovitanud, et hanke alusdokumendid võiks nõuda pakkumuses esitatud salajase teabe määratlemist. Nii on hankijale pakkumuste avamise järel kohe teada, millist osa saab vajaduse korral pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist avalikustada.

Kuna praktikas on seda vähe kasutatud, tuleb hankijal üldjuhul tundliku info väljaselgitamiseks pöörduda pakkuja poole.

Avalikustatav teave. Pakkumuse maksumus ja osamaksumused ning pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad ei ole konfidentsiaalne info, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel. Hankija peab avatud hankemenetluse korral need andmed avalikustama pakkumuste avamisel protokollis. Konfidentsiaalsus ei laiene ka hankija otsustest teavitamisele. Hankija peab teavitama kõiki pakkujaid tehtud otsustest kolme tööpäeva jooksul ja pakkuja nõudmisel otsuseid ka põhjendama.