- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Intressitõusu suurim oht – teadmatuses väikeinvestorid
Nii paradoksaalne, kui see ka ei tundu, sõltub see, mis hakkab toimuma võlakirjaturul intressimäärade tõustes, väikeinvestoritest. Ja see oleneb väikeinvestorite rahanduslikust kirjaoskusest, millega USAs on olukord kohutav, nii võiks kokku võtta Financial Timesis ilmunud loo.
Kõige olulisem küsimus finantsturgudel on see, mis hakkab toimuma siis, kui intressimäärad hakkavad tõusma. Kurb on, et see, mis on fondijuhtidel esimeste õpikutarkustena omandatud ja üldteada, on enamikule väikeinvestoritele täiesti tume maa. Kui aga toimub midagi ootamatut, on põhjust karta – kes teab, mida peata kari ringi tormates tegema hakkab.
Investorid on kriisist saadik kuhjanud võlakirjafondidesse massiliselt raha. Ligi 30 aastat toimunud intressimäärade langus on tõstnud võlakirjade hindu. See on muutnud selle varaklassi näiliselt riskivabaks. Investoritel on tekkinud väärkujutelm, et kui jätta kõvale krediidirisk (emitendi maksevõimetus), siis turvaliste võlakirjadega ei saa raha kaotada. Paraku saab, kui võlakirjade hinnad langevad. See on aga igati loomulik reaktsioon sellele, kui intressimäärad tõusevad.
USAs küsitles finantsteenuste tööstusharu 30 000 täiskasvanut. Muu hulgas tuli vastata küsimusele: kui intressimäärad tõusevad, siis mis juhtub tüüpiliselt võlakirjade hindadega? Kas nad tõusevad, langevad, jäävad samaks või neil puudub omavaheline suhe. Ainult 28% vastas sellele küsimusele õigesti. Seega 72% kas ei osanud vastata või vastas valesti.
Intressimäärade tõus võib näiteks Suurbritannia raskustesse viia. “Lihtsalt öeldes tähendavad tõusvad intressimäärad kukkuvaid võlakirjade hindu,” ütles JPMorgan Asset Managementi globaalse turu strateeg Andrew Goldberg. “Kriisijärgne pagemine kvaliteeti on jätnud triljonid dollarid riskile avatuks, iseäranis pikema kestvusega võlakirjad ja madalama tootlusega võlakirjad on kaotusteks kõige avatumad,” märkis Goldberg.
JPMorgan prognoosis, et kui keskpangad tõstaksid baasintressimäärasid vaid ühe protsendipunkti võrra, võivad näiteks Suurbritannia valitsuse pikaajaliste võlakirjade hinnad kukkuda kuni 16%. Samas intressimäärade suhtes vähem tundlike võlakirjade, nagu näiteks rämpsvõlakirjade, tootlus võib siiski jääda positiivseks.
“Me ei ütle, et vältige võlakirju. Pigem me rõhutame investoritele vajadust olla võlakirjainvesteeringutes paindlikud – ja see soovitus muutub üha ajakohasemaks,” ütles Goldberg.
89 triljoni dollari küsimus. Arvestades väikeinvestorite suhtelist teadmatust sellest, kuidas tõusvad intressimäärad mõjutavad võlakirjade hindu, on just nemad kõige tõenäolisemad kandidaadid paanilisele võlakirjadest pagemisele aktsiatesse. Selles, kas investorid viivad siis raha aktsiatesse, on suurte analüüsimajade strateegid eri meelt. Ühed ütlevad, et pagev raha läheb aktsiatesse, teised aga massilist raha pagemist aktsiatesse ei usu. See on 89 triljoni dollari küsimus.
Morgan Stanley analüütikud kahtlevad investorite liikumises võlakirjadest aktsiatesse, kuna vananev rahvastik ja kasinam riskiisu paneb investoreid keskenduma regulaarse sissetuleku, kapitali kaitsmise ja tootluse madala volatiilsuse otsingutele, mis piirab igasugust aktsiatesse liikumise isu. Selle analüüsimaja hinnangul on maailmas hallatavaid varasid 89 triljonit dollarit. Sellest Euroopa väikeinvestorite käes on 12,4 triljonit dollarit, Euroopa kindlustusseltsides 7 triljonit dollarit ja pensionifondides 4,5 triljonit dollarit. Viie aasta jooksul kuulub 1945.–1965. aastal sündinud inimestele 75% jaeinvestoritele kuuluvatest varadest.
“Tõenäoliselt pensionärid ja pensionieelikud ei võta agressiivselt riski,” kirjutasid Morgan Stanley analüütikud. Samuti ei ole see grupp, kellel oleks intressivarade osakaal liiga suur. Võlakirjad moodustavad vaid 29% Euroopa jaeinvestorite varadest, aktsiate osakaal on 35%.
Võlakirjadest on kasumeid võetud. Eelmisel neljapäeval toimunud Swedbanki privaatpanganduse seminaril räägiti, et lisaks üldisele riskivõtmisvalmiduse kasvule on väga sagedaseks muutunud küsimused võlakirjade (ja võlakirjafondide) teemal. Kas neist üldse välja tulla või mida teha. Swedbanki privaatpanganduse vanema investeeringute juhi Tarmo Tanilase sõnul on nad lühendanud võlakirjainvesteeringute kestust, mis vähendab intressiriski mõju. Samuti on võetud kasumeid võlakirjainvesteeringutest.
Parem on teha teadlikke valikuid. Kui järgmine kord satute kokku pensionifondide müüjaga või käite investeerimisnõustamisel, võiks küsida oma portfelli kohta, kus on võlakirjafondid, et mis saab nende osakutega, kui intressimäärad hakkavad tõusma, ja kas ei peaks vähendama nende osakaalu.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele