1. detsember 2013 kell 21:00

Investeerimisfoorum. Pensionifondide uus süsteem tuleb liberaalsem

Riik kavandab seadusemuudatust, mis võimaldab pensionifondidel rohkem kohalikesse ettevõtetesse investeerida.

Äripäeva investeerimiskonverentsil tutvustas rahandusministeeriumi finantsturgude juht ­Thomas Auväärt nelja põhilist muudatust, mis puudutavad pensionifondide investeerimist Eestisse. “Rääkides pensionisüsteemist, siis see on noor. See on loodud selle sajandi alguses. Selle aja jooksul on maailmas palju muutunud,” märkis ­Auväärt. Ta selgitas, et pensionifondisüsteemi loodi eeldusel, et raha võiks minna Eesti majandusse ja selle arendamisse. “Seda eeldusel, et meie majanduskasv võiks olla kiirem kui mujal Lääne-Euroopas,” märkis ta.

Auväärti sõnul on pensionifondide piirangud olnud seni üsna ranged, täpselt oli paigas, kui palju ja millistesse instrumentidesse raha paigutada võib. “Raha võiks investeerida börsiettevõtetesse, et risk oleks väike ja läbipaistvus suurem,” tõi Auväärt näite.

Praegu on investeerimisreeglite tõttu pensionifondide haldurid hurjutada saanud. “Me üritame reeglistikku liberaliseerida. Aga me ei pane paika, kui palju peab Eestisse investeerima ja kui palju mujale. Kui palju investeerida, peaks olema pensionifondide enda otsustada,” ütles Auväärt.

Uus kord annab investorile mõju. LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni arvates on see samm õiges suunas ja seda just vaadates investori poole pealt, kuidas teda paremini kaitsta. “Kui investor saab omandada näiteks kolmandiku ettevõttest, siis on see kaitse ja annab võimaluse mõjutada ka ettevõtte käekäiku,” märkis Viisemann.

LHV pensionifondid on Viisemanni sõnul ühed suuremad kohaliketesse ettevõtetesse investeerijad. Tema arvates on oluline tunda kohalikku turgu.

Viisemanni sõnul on igasuguste investeeringute puhul tähtis silmas pidada, kas luuakse väärtust. “Börsilt kelleltki aktsiate ostmine ei loo väärtust,” selgitas ta. “Pensionifondid on pikaajaline kapital. Vaatame pigem seda, et raha suunduks uutesse äridesse, uude arengusse. Sama peaks vaatama väliskapitali puhul. Kasv tuleb uutesse asjadesse investeerimisest, mitte aktsiate liigutamisest ühest käest teise.”

EfTEN Capitali juht Viljar Arakas on meelitanud pensionifonde kinnisvaraprojektidesse investeerima. Ta kirjeldas seda lihtsalt: “Tuleb võtta ühendust, saada kokku ja rääkida.”

Arakas kiitis riigi plaani pensionifondide investeerimist muuta heaks. “On rõõm kuulda, et see muutub lihtsamaks,” tõdes ta.

Danske Capitali tegevjuht Silja Saar on igati nõus, et pole õige oanna pensionifondidele kohustust investeerida Eestisse, ühtlasi ei tohiks see olla ka emotsionaalne otsus.

Küsimusele, millistele kriteeriumitele peaks ettevõte vastama, et Danske sinna investeeriks, vastas Saar, et nad peavad leidma ettevõtte, kes on ennast tõestanud ja on jätkusuutlik. “Investeeringu suurus peab ajas kasvama,” selgitas Saar. “Selliseid ettevõtteid, kes oleks huvitatud pensionifondide rahast, peaaegu ei ole, sest praegu tulevad ettevõtete peamised investeeringud pangalaenust.”

 

 

Mis muutub

Piiranguid jääb vähemaks

Kavandatavad olulisemad muudatused pensionifondide investeeringutele

Osaluse suurus Praegu võivad pensionifondid omandada mitte rohkem kui 10% ettevõttest. Tulevikus võib osalus olla suurem.

Ettevõtte tüüpPraegu peaks investeerima börsiettevõtetesse, kuigi Eesti börs on väike. Edaspidi võiks investeerida ka väiksematesse ettevõtetesse ning infrastruktuuriprojektidesse. 

VäärismetallPraegu puudub pensionifondidel võimalus investeerida väärismetallidesse. Kaalutakse võimalust, et pensionivara võiks olla kullas vm väärismetallides. 

Allikas: Rahandusministeerium

 

 

 

Võrdlus

Eesti Energia ja EfTEN on pensionifondide lemmik

Pensionifondide suuremad investeeringud, mln eurodes

võlakirjadEesti Energia 35,00Elering 19,24

osakudEfTEN Kinnisvarafond 28,08Tallink Grupp 7,74Northern Star OP Est Timberland 5,48Eastern Europe Real Estate Investment Fund 4,92Tallinna Vesi 3,07BaltCap Private Equity Fund 2,68

Hetkel kuum