Lääs koondub Venemaa survestamiseks

“Kui olukord peaks pingestuma, siis on EL valmis ka neid kolmanda astme sanktsioone rakendama,” ütles viimast korda peaministrina Ülemkogul osalenud Andrus Ansip reedel, lisades, et Euroopa Komisjon sai ülesande konkreetsed meetmed ette valmistada.

Esialgu pikendas EL isikute nimekirja, kelle suhtes kehtestatakse sanktsioonid. Ent erinevalt USAst, kes samuti musta nimekirja pikendas, ei puuduta Euroopa sanktsioonid veel otseselt Venemaa presidendi Vladimir Putini n.ö siseringi. Samuti mitte oligarhe nagu Venemaa Raudteede juht Vladimir Jakunin või Gennadi Timtšenko, kes on USA nimekirjas.

Sanktsioonid mõjuvad. “Ma ei usu, et need isikud, kes on sattunud viisakeelu või varade külmutamise nimekirjadesse, väga nalja heidaksid selle üle,” tõrjus ­Ansip teateid, et Venemaal sanktsioonide alla sattunud isikud on need välja naernud. “Need on tõsised sanktsioonid.”

Venemaa börsiindeks tagurdas reedel protsendi võrra ja laenuraha hind kallines, Visa ja MasterCard peatasid USA sanktsioonide alla sattunud pank Rossija klientide maksete töötlemise. Timtšenkole kuulunud naftakauplemisega tegelev firma Gunvor, kus Timtšenko äsja oma osaluse müüs, tegi reedel suuri pingutusi, et veenda kliente ja panku ärisuhteid jätkama.

Täna saabub Euroopasse visiidile USA president Barack Obama. Algselt pidid visiit keskenduma tuumaohutusele ja vabakaubandusele, nüüd koordineeritakse opositsiooni Venemaa agressiooni vastu Ukrainas. Obama tahab mõjutada eriti suurriike Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad majandushuve kõrvale jätma, kirjutas Wall Street Journal.

Ansip ütles Ülemkogu järel, et enamik liikmesriike on tänaseks mõistnud, et tegemist on julgeolekuküsimusega, ja nii ei vaadata toimuvat enam eelkõige läbi oma riigi majandushuvide prisma.

Obama liidab opositsiooni. Obama kohtub Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ja Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuyga, samuti NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga. Lisaks Euroopa liidritele kohtub Obama ka Hiina ja Jaapani ning Lähis-Ida riigi- ja valitsusjuhtidega.

Arutatakse ka abi Ukrainale. Reedel allkirjasid EL ja Ukraina assotsiatsioonilepingu poliitilised peatükid. “Kõige olulisem lepingus on Ukraina jaoks võimalus astuda suur samm ELiga liitumise suunas,” ütles Ansip, meenutades, et sama leping oli esimene samm ka Eesti jaoks, ent eeldab raskeid reforme.

Vabakaubandust puudutavad peatükid allkirjastatakse pärast Ukraina presidendivalimisi. Ennetavalt avab EL osale Ukraina kaupadele oma turu, et nii Ukraina majandust ­aidata. “See on väga suur vastutulek,” ütles Ansip.

Venemaa välisministeerium teatas reedel, et Moskva jätab omale vabaduse sanktsioonidele samaga vastata. Samas nõustus Venemaa välisvaatlejate (OSCE missiooni – toim) Ukrainasse saatmisega. Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles, et see on samm, mis aitab pingeid maandada.

USA endine asevälisminister Strobe Talbott jäi aga skeptiliseks, öeldes agentuurile Bloomberg, et Krimmi annekteerimisega ei ole Venemaa isu täis.

Sama kaldub arvama Rootsi välisminister. “Ma arvan, et Krimm on avakäik. President ­Putinit ei huvita eelkõige Krimm. Teda huvitab Ukraina,” ütles Carl Bildt CNNile.