Digitaalsus muudab elusid ja mängib ettevõtluse ümber

Eesti on hea näide. Ilma digitaalse tehnoloogiata oleks Eesti ilmselt vaid “väike riik kusagil Balti regioonis”, mille leidmine kaardilt valmistaks paljudele raskusi. Ent neile, kelle elu on möödunud digitaalsete tehnoloogiate tõuse ja langusi kaardistades, on Eesti teiste riikide motiveeriv eeskuju. Alati jagub arvamusi, et Eesti kiiret kasvu saab põhjendada riigi väiksusega, või et riigi kõrvaline asukoht tähendab globaalse majanduse seisukohast ääremängija staatust. Loomupärane konservatiivsus ja soov vältida muutusi võimaldavad juhtidel liiga kergelt heita kõrvale mõtte, et tehnoloogiakeskus võiks paikneda sellises kohas.

Tehnoloogiakeskuse (technology hub) kontseptsioon ise on mõnevõrra muutunud. Praeguse ja eriti just järgmise põlvkonna ärijuhtide jaoks ei seisne edu enam tehnoloogias, vaid selles, kuidas seda kasutatakse ning kuidas see toetab ­uusi ideid ja võimalusi. Facebooki kasutatav tehnoloogia pole just kõige moodsam, kuid see idee on kutsunud esile suure muutuse. Mõni eriti huvitav areng leiab aset aga siis, kui inimesed, kes pole tehnoloogiaeksperdid, kasutavad tehnoloogiat, et viia ellu tõeliselt innovaatilisi ideid. Kätte on jõudnud aeg, mil peame lõpetama tehnoloogilisest innovatsioonist mõtlemise ja keskenduma äriinnovatsioonile, mida toetab tehnoloogia.

Meeldib see meile või ei, kuid digitaalne tehnoloogia on see platvorm, mis jooksutab praegu ärisid ja kogu tööstusmajandust. Tehnoloogia on kättesaadav, taskukohane, ligipääsetav ja see lihtsalt töötab – nüüd on aeg lasta meie loomingulisusel ja kujutlusvõimel lahendusi otsida. Just need kaks omadust eristavad meid masinatest, mille oleme loonud.

Tehnoloogia asendab inimesi. Alates tööstusrevolutsioonist on tehnoloogia ajapikku asendanud inimesi tööjõuna. Nüüd on see juhtumas hästitasustatud administratiivsete, tehniliste ja teadmispõhiste töökohtadega. Kui soovime sellises olukorras hakkama saada, peame inimestena mõtlema selle peale, milles me ise tõsiselt head oleme ning millised tööd tasub jätta masinatele. Nii saame elada produktiivses harmoonias koos enda loodud tehnoloogiaga.

Kokkuvõttes raputab (või kohati isegi hävitab) digitaalne tehnoloogia kõiki majandusharusid, see on kõigest aja küsimus. Võrku ühendatud maailmas on finantsteenuste pakkujad juba tule all; jaekaubandus liigub aina enam veebilahenduste suunas; muutusi elavad läbi haridus, meedia, meelelahutus jt valdkonnad.

Ressursinõudlikumad tööstusharud, nagu terasetootmine või ehitus, liiguvad mõnevõrra aeglasemalt, kuid paigale nad ei jää. Kulude suurenemise ja keskmise eluea järsu tõusu tõttu tööstusriikides pakub lähiaastail enim võimalusi digitaalseks muundumiseks ilmselt tervishoiu valdkond.

Uus norm on läbipaistvus. Teisalt õõnestab digitaalsus tugevalt senist arusaama privaatsusest ja muudab uueks normiks läbipaistvuse. Kõik on ööpäev läbi kättesaadav ja ligipääsetav – mõnikord küll häirivate tagajärgedega. Digitaalsus soodustab ülimat detailitäpsust, sest kogume miljardeid andmekilde. Andmed omakorda on digitaalse tööstusmajanduse südamik – miljardid seadmed jälgivad ja kontrollivad iga tegevust ja eset meie elus. Inimesed, ettevõtted ja valitsused peavad õppima elama maailmas, kus on saladusi väheks jäänud.

Globaalse digitaalse tööstusmajanduse ehitamine käib väga kiiresti. Selline tempo on suureks probleemiks ettevõtteile, kus organisatsioonikultuur ja äriprotsessid on üles ehitatud nii, et need toetaksid stabiilsust ja muutuste järk-järgulist rakendamist. Varem aastaid aega võtnud toote- ja projektitsüklid peavad nüüd olema mõõdetavad kuude, nädalate või isegi tundidega.

Seevastu väikesed (idu)firmad kasutavad ära füüsilise infrastruktuuri puudumist ja kasvavad kiirelt, kaasates pilveteenuseid ja soodsaid tehnoloogilisi lahendusi. Nii väldivad nad pildilesattumist hetkeni, mil neil on võimalik kerkida esile tõsiseltvõetava konkurendina. Laskmata end häirida traditsioonilistest tootmis- ja jaotuskäsitlusest (suured tegijad peavad neid sisenemisbarjääriks), kasutavad nad internetti nii müügi- kui ka tarnekanalina ning rakendavad 3D-printimist.

Digitaalsus muudab ettevõtluse mänguvälja võrdsemaks. See pakub arvukaid võimalusi innovaatoritele ja autsaideritele, kes loovad ärimudeleid, mis ei toimiks traditsioonilises keskkonnas, ja kasutavad ära siirdelise iseloomuga ärivõimalusi, muutes niiviisi reegleid kogu ühiskonnas.