Werrowool: siduge keskkonnahoid ärieesmärkidega

Antslas tegutsev ettevõte on kogu oma äri ehitanud üles keskkonnasõbralikkust silmas pidades ning suutnud keskkonnajuhtimise integreerida üldisesse juhtimisse. Konkursilgi hinnati just nende terviklikku lähenemist – seda, et paralleelselt arendatakse nii keskkonnajuhtimist, tootmisprotsessi kui ka toodet.

Werrowooli üks asutajatest, müügi- ja arendusjuht Ivar Heinola on tselluvilla propageerinud juba kuus aastat. “Alustasime tselluvilla maaletoomist 2007. aastal. Leidsime püsikliendid ja huvi toote vastu laienes – see andis julguse teha teadlik keskkonnasõbraliku toote tootmisse suunatud investeering. Tselluvill valmib jätkusuutlikkust toormest ning mõistagi tingib toode keskkonnasäästliku kuvandi loomist igal tasandil,” rääkis Heinola. 

Ettevõttel on üle Eesti kujunenud võrgustik soojustusmaterjali paigaldajatest, majatehastest ja edasimüüjatest, kes ühtlasi on nii kliendid kui ka partnerid keskkonnajuhtimises.

Heinola usub, et sarnasest mudelist võiks kasu olla teistelgi tootmisettevõtetel. “Meie oleme materjalitootja, ahela alguspunkt. Meie peamiselt väikeettevõtjatest paigalduspartnerid suhtlevad majaomanike ja ehitajatega ning sealtkaudu jõuab materjal laiemasse kasutusse,” selgitas Heinola ja lisas, et paraku on Eesti

ehitusturg ning eelkõige riiklikud tellimused suunatud vaid hinnale. “Werrowooli toode pole mineraalvilladest ostuhetkel oluliselt kallim. Lõpptellija võiks algse maksumuse kõrval hinnata, kui palju aitab üks toode ja selle paigaldamise töökvaliteet rohkem energiat kokku hoida, tuues tasuvusaja juba näiteks ühe või kahe aasta peale. Ettevõtjana on väga kummaline mõista, et süsteem neid tegureid ei arvesta,” lisas ta.

Partnerite võrgustikust on abi nii müügitööl kui ka ladustamisel. Werrowoolil on vaheladu Tartus ja lisaks üle Eesti klientide juures. Objekte vaatavad üle ja villa paigaldavad  partnerid, kes objektile lähemal. “Eestis on mitu paigaldusfirmat, Soomes, Rootsis, Lätis ka mõned – seega anname lisaks oma viiele palgatöötajale kaudselt tööd veel umbes 20 inimesele,” märkis Heinola.

Toote transpordil jälgitakse, et ei veetaks õhku: “Tselluvill on kerge materjal. Tuleb pakendades toode võimalikult palju kokku pressida, et transpordil ruumiühiku kohta rohkem mahuks. Lisaks keskkonnasäästule kaasneb sellega majanduslik efekt. Tühikoormaid püüame samuti vältida: kui toote kuhugi saadame, organiseerime sõidud nii, et saaks tooret tagasi tuua.”

Heinola kinnitas, et Antsla tehases on tselluvilla tootmine säästlik ja kompaktne nii energia kui ka kasutatava materjali osas. Energiakulu tooteühiku kohta on võrreldes konkureerivate tehnoloogiatega tema sõnul 30–100 korda väiksem.

Vanapaberist kasutatakse tootmisprotsessis ajalehepaberit, muu mittesobiv paber saadetakse teistele ümbertöötlejatele. Paberipakke ümbritsev traat ja kilematerjal kogutakse kokku ning läheb metalli ümbertöötlejatele ja kile­granuleerijatele. “Prügikasti ei viska me peale olmeprügi midagi – see on saavutus, mille üle oleme uhked,” märkis ta. Werrowooli tootmispind on ligi 200 ruutmeetri suurune ning kütmiseks kasutatakse tootmise jääksoojust.

Pakend sobib tooreks. “Oleme huvitatud sellest, et võimalikult suur osa pakendeist jõuaks meile tagasi – vähendame endapoolset koormust keskkonnale ja teisalt saame kasutada oma pakendeid toorainena. Paigalduspartneritega on pakendite kokku kogumist lihtne korraldada, sest meil on nagunii pidev transpordiühendus,” märkis Heinola.

Tema arvates on vanapaberi taaskasutamisel Eestis veel palju arenguruumi ning kodumajapidamistest võiks märksa rohkem ajalehti-ajakirju töötlejate kätte jõuda. “Oleks vanapaberi kokkuostuväärtus teadvustatud ja kogukondlik kogumissüsteem paremini lahendatud, oleks motivatsioon seisma jäänud vanapaberit tagasi tuua ja võiksime oma ökoloogilist jalajälge veelgi vähendada. Praegu aga tuleb peale maksta, et vanapaberist lahti saada. Meie ostame tootmiseks vajaliku materjali jäätmekäitlejatelt, kes selle omakorda suuremate paberi ülejääkide tekitajate käest kokku korjavad, ära sorteerivad ja pakivad,” selgitas ta.

Tootmismahud on aasta-aastalt kahekordistunud ning sama trendi näitab ka käesolev aasta. “Tootmisse oleme investeerinud ligi 700 000 eurot. Mullu saime aastatulemuse nulli, eesmärk on tulevate aastatega investeering tagasi teenida. Tootmisettevõtte investeerimisvajadus pole kunagi lõplik, kui oled valinud arengutee. Mõnevõrra paneb piirid ette regioonist kättesaadava tooraine maht. Tootmismahud suurenevad, ent arvestame ikkagi seda, et meie tegevuse keskkonnamõju oleks positiivne. Meie tegevuse tulem – soojustamine tselluvillaga – toob keskkonna hoidlikkuse mõttes suuremat kasu kui ökoloogiline jalajälg, mille endast maha jätame,” on Heinola kindel.

Edaspidi plaanib Werrowool laiendada toodete hulka ning uurib võimalusi, kuidas tselluloosikiul baseeruvaid materjale saaks kasutada ka teistes valdkondades, näiteks teedeehituses.

Keskkonnasõbraliku tootearenduse eesmärk on erinevaid jäätmeid väärindada ja neid laiemalt ära kasutada. “Oleme algusest peale tahtnud keskkonnahoidlikku maailmavaadet jagada ning eriti just pärast konkursivõitu on erinevad huvigrupid, nii ettevõtjate organisatsioonid kui seminaride korraldajad, hakanud meie tegevuse vastu huvi tundma,” tunnistas Heinola.

Keskkonnasõbralikkus on osa Werrowooli kultuurist. Heinola soovitab ettevõtjail siduda keskkonnahoid oma ärieesmärkidega: “Kui teed midagi sisulist keskkonna mõttes, tuleb see siduda pakendiga, toote kuvandiga ning see partneritele maha müüa. Tegemist on tootele lisandväärtuse andmisega,” sõnas ta.

Lisaks peab ta oluliseks, et ettevõtjad teavet ja kogemusi omavahel jagaksid. “Eesti ettevõtjatele pole koostegutsemine eriti omane, ent uue põlvkonna tulekuga on see muutumas. Kogukondlik tegutsemine on jõudmas ärimaailma,” märkis Heinola. 

  Mis on mis - Werrowool OÜAsutasid 2007. aastal Ivar Heinola ja Riivo Anton.Toodab tselluvilla, kuni 2011. aastani tõi tselluvilla maale Lätist ja Soomest, 2011 alustas Antslas tööd tselluvilla tehas. Lõviosa Werrowoolist läheb eramajade soojustamiseks, aga ka tööstus, põllumajandus- ja ühiskondlikesse hoonetesse.Liikmelisus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja European Cellulose Insulation Associationi liige aastast 2013.Aidanud rajada üle-eestilist tselluvillapaigaldajate võrgustikku aastast 2008.tunnustati 2013. aastal kõige keskkonnasõbralikuma ettevõtte auhinnaga.käive 2013. aastal 343 000 eurot, toodangu maht 633,3 tonni (2012. a 320,7 tonni).Ekspordib 25% toodangust, sihtturud lisaks Eestile Soome, Rootsi, Läti ja Leedu, võimalik, et edas­pidi ka Venemaa.

 Tasub teada - Vähem jäätmeid

Werrowooli keskkonnaeesmärgid selleks aastaks

Jäätmete vähendamine

Oma tootepakendi tagastamismäära tõstmine

Kaubaaluste ning pakkekile tagastamise organiseeritud korraldamine

Kasvava tootmismahu juures laiema sortimendi vanapaberi kasutuselevõtt

Energiatõhususe  suurendamine

Energiasäästliku ehitusmaterjali tootjana hoonete energiasäästu panustamine

Jääksoojuse tootmisruumis hoidmise parendamine

Päikeseenergia kasutamine kontoritöös

Keskkonnahoidlik  tootearendus

Filtersüsteemi täiustamine vanapaberi laiema sortimendi kasutuseks

Koostöös teadusasutustega tselluloosi peenosakestest teedeehituses kasutatava sidusaine arendamine

Keskkonnateadlikkuse tõstmine

EMAS ja ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifitseerimine

Kõige keskkonnasõbralikum ettevõtte 2013 sõnumi levitamine

Avatus ekskursioonidele

Kampaaniate läbiviimisel partnerite kaasamine 

Allikas: Werrowool

Artikkel ilmub 11. juuni Äripäeva kuukirjas Tööstus. Lisaks saab sellest lugeda, kuidas vallutada Norrat ja Saksamaad ning milliseid kiirabiautosid Eestis toodetakse.