Sõda maksab 1000 eurot igaühe kohta

Otseseid ja kaudseid kulusid hindasid uurijad 4,9 triljonile dollarile ehk 3,6 miljardile eurole. Aastaga kasvasid kulud 179 miljardi dollari ehk ligi 4 protsendi võrra seoses sisekonfliktide intensiivsuse kasvu, sotsiaalsete protestide ja terrorismiga Lähis-Idas, vahendas ajaleht Vedomosti.

Seejuures on rahuindeksi (Global Peace Index) koostajate arvates tegu konservatiivse hinnanguga, kuna see ei sisalda hulgaliselt parameetreid, mida pole võimalik mõõta andmete puudulikkuse tõttu. Näiteks kaotusi varavastaste kuritegude puhul, autovargusi, banditismi, seksuaalset vägivalda, äride kulusid tehnilistele kaitsemeetmetele või kaotatud aega ning vägivallaohvri emotsionaalsete kannatuste tagajärgi.

Analüütikud on välja arvutanud, et iga rahumeelseks tegevuseks kokkuhoitud euro toob lisaks ka ühe euro kasu. Enamgi, vägivald või hirm selle ees vähendavad äristiimuleid kuni selleni välja, et võivad blokeerida igasuguse aktiivsuse. Nii jäävad loomata ettevõtted, töötavad firmad lõpetavad tegevuse ning kõrge vägivallatasemega ühiskond kaldub vari- ja madala tootlikkusega majandusmudelisse. Instituudi arvutusel on vägivalla hirmuga seotud kulud maailmas 2,5 korda suuremad, kui kulud ja kaotused terrorismist.

Kuigi vägivallast hoidumise kulud on ühiskonnale vajalikud, on lõviosa neid ebatõhusad ehk nendega ei kaasne soovitud tulemusi ning vägivald ei vähene. Madala vägivalla tasemega ja sellest tulenevalt ka väiksemate kuludega riigid saavad nn rahudividende. Globaalse rahuindeksi esikümnesse mahuvad Lääne ja Põhja-Euroopa riigid Island, Taani, Šveits, Soome, Austria, Rootsi ja Belgia ning lisaks Uus-Meremaa, Kanada ja Jaapan. Eesti asub indeksis alles 38., Läti 44. ja Leedu 46. kohal. Kokku on hinnatud 158 riiki.

Seevastu suurimate kuludega (üle 20% SKPst) on näiteks Põhja-Korea, Süüria, Somaalia ja Afganistan. Selliste kulutuse mõju majandusele ei võeta aga arvesse. Kulutuste absoluutarvult on liider USA 1,7 triljoni dollariga, mis siiski moodustab vaid 10,2% riigi SKPst ning annab rahuindeksi tabelis 103. koha. Venemaa kulutab võitluseks vägivallaga 242,1 miljardit dollarit ning asub rahuindeksi tabelis kohe pärast Põhja-Koread 152. kohal.

Ukraina kulutused pole vaatamata Euraasia suurima konflikti puhkemisele suurt kasvanud (11,3 miljardit dollarit), kuid sisemise ebastabiilsuse tõttu on riik rahuindeksi tabelis langenud 30 kohta 141ks. Seevastu Krimmi hõivanud Venemaa on isegi kolm kohta tõusnud, kuna vähenenud on nii mõrvade kui ka politseinike arv.