Ukraina sai Euroopa Liidult tugeva toetuse

Kui rahuldavat edasiminekut ei ole, on ELi valitsusjuhid valmis kokku tulema ja arutama Venemaa survestamiseks juba tõsisemaid, konkreetseid majandusharusid puudutavaid sanktsioone.

Selline otsus tehti reedel Brüsselis lõppenud Ülemkogul, kus allkirjastati Venemaa tugevast vastuseisust hoolimata ka assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Gruusia ja Moldovaga ning assotsiatsioonilepingu vabakaubandust puudutavad peatükid Ukrainaga. Poliitilised peatükid kirjutati alla juba märtsis.

Demonstratiivselt allkirjastas Ukraina president Petro Porošenko Ukrainas praeguse kriisi vallandanud lepingu sama sulepeaga, millega see mullu Vilniuses allkirjastamata jäi.

Väga konkreetsed nõudmised. “See on ajalooline päev,” ütles Porošenko pressikonverentsil, mis reedel pikalt viibis ja korduvalt edasi lükkus, kuna esimest korda lihvisid Kiiev ja EL Ukraina kriisi lahendamiseks ühist positsiooni.

Ukraina president pikendas tänaseni valitsuse ühepoolselt kehtestatud relvarahu, Euroopa Liit aga sõnastas tavatult konkreetsed nõudmised pantvangide vabastamiseks, piirikontrolli taastamiseks OSCE järelevalve all ning reaalsete kõneluste alustamist Ukraina presidendi esitatud rahuplaani täitmiseks.

“Kui meie nõudmistes mingit nähtavat edasiminekut ei ole, oleme valmis tegema uued otsused ja rakendama ka drastilisi meetmeid,” ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel tippkohtumise järel.

Ka USA valmistab ette järgmisi sanktsioone, mis peataksid tehnoloogia tarnimise Venemaa nafta- ja gaasiprojektidele.

Relvarahu ei püsi. Nädalavahetusel vabastasid Ukraina separatistid ka teise maikuust saadik pantvangis olnud OSCE vaatlejate grupi. Esimene grupp, kuhu kuulus ka Eesti vaatleja, vabastati reedel.

Samal ajal hukkus Ukraina idaosas toimunud uutes kokkupõrgetes agentuuri Bloomberg andmeil vähemalt viis Ukraina sõdurit ning kolmteist sai haavata.

“Olukord riigi idaosas pingestub jätkuvalt,” teatas Ukraina kaitseministeerium. “Mässulised eiravad rahuplaani olukorra leevendamiseks Ukraina idaosas ja jätkavad Ukraina armee ründamist.”

Esimeses järjekorras tähendaksid võimalikud uued sanktsioonid pikemat nimekirja isikutest, kelle varad on Euroopas arestitud ja sissesõit keelatud. ELi valitsusjuhid on aga valmis igal ajal uuesti kogunema, et arutada n-ö järgmise taseme sanktsioone.

Üks võimalus selleks on 16. juulile kavandatud erakorraline Ülemkogu, kus tullakse kokku eelkõige selleks, et arutada kandidaate ELi olulisematele ametikohtadele. Reedel lõppenud Ülemkogul otsustati ära vaid Luksemburgi endise peaministri Jean Claude Junckeri kinnitamine Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks.

Reedel sõlmitud assotsiatsioonilepingud pingestavad suhteid Moskvaga.

Venemaa asevälisminister Grigori Karasin hoiatas reedel Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat tõsiste tagajärgede eest.  Välisministeerium kordas, et Moskva hinnangul on need lepingud Venemaa majandusele kahjulikud. Riigi alaline esindaja ELis Vladimir Tšižov kommenteeris telekanalile EuroNews, et Venemaa ja Ukraina kaubandussuhetes ei saa viimane enam loota enamsoodustusrežiimi jätkumisele.

Suveräänse riigi valik. Ukraina president Petro Porošenko rõhutas aga Brüsselis, et riik on teinud suveräänse valiku euroopaliku arengu poolt, mille eest on makstud ränka hinda. Ta avaldas lootust, et ka Venemaa lõpuks mõistab, et tihedam koostöö Euroopa Liiduga pole suunatud ühegi riigi vastu.

Ukraina seab reformisihi

Ukraina ja Euroopa Liidu vahel reedel allkirjastatud assotsiatsioonileping annab riigis äri ajamiseks ja investeeringuteks suurema kindluse, kui oli Eesti ettevõtjatel neil aastatel, mil Eesti ja Ukraina vahel kehtis enne Eesti ELiga liitumist vabakaubandusleping, ütles ELi kaubandusdirektoraadi direktor Signe Ratso.

Toona mindi Ukrainasse suure hurraaga, kuid riigis valitsev korruptsioon, reeglite läbipaistmatus ja investeeringukaitse puudumine andis paljudele Eesti ettevõtjatele tagasilöögi.

Reedel sõlmitud lepingus on lisaks majandust puudutavatele sätetele ka selge reforme ning seadusandlikku raamistikku puudutav pool.

Parem ärikliima. “See annab ettevõtetele palju suurema kindluse nii äri ajamiseks, lepingute tegemiseks partneritega kui ka investeeringuteks,” ütles Ratso.

Ukraina ja ELi lepingut võib kõrvutada lepinguga, mille Eesti omal ajal Euroopa Liiduga sõlmis – seadusandluse ülevõtmine ja ELi õigusruumile lähenemine oli seal tähtis komponent.

Suurima erinevusena ei luba leping aga Ukrainale Euroopa Liidu liikmeks saamise perspektiivi. Ratso aga meenutab, et tegelikult ei tehtud ka Eesti puhul otsust, et meid liitumisläbirääkimistele kutsutakse, mitte assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste ajal, vaid hiljem.

Ratso sõnul on positiivne, et Ukraina, Moldova ja Gruusia on sihiks võtnud majanduse ringikorraldamise kõrgemate standardite järgi. See toob parema kvaliteedi ja konkurentsivõime. “Kui mõtleme sellele, mida Eesti tootis 1990. aastate lõpus, enne ELiga liitumist, on need kaks täiesti erinevat maailma,” ütles Ratso.

Lisaks on ELi turg suurem tarbijate arvult ning kuus korda suurema ostujõuga, kui on Venemaa eestvedamisel loodav Euraasia Liit, mis oleks neile riikidele alternatiivne arengusuund. “Kui toodete konkurentsivõimet ei õnnestuks tõsta, siis nad ei saakski toota mujale kui sellele väiksemale turule,” ütles Ratso.

Venemaa ei pea turgu sulgema. Ratso sõnul ei ole alust Moskva väiteil, et Venemaa peab oma turu ELiga leppe sõlminud riikide kaupadele sulgema. “Sellel ei ole mingit juriidilist alust. Kui EL allkirjastab vabakaubanduslepingu Ukrainaga, ei tähenda see, et vabakaubanduslepingu Koreaga peaks selle pärast tühistama,” tegi Ratso puust ja punaseks.

Ukraina puhul on siht jõustada leping enne 1. novembrit, mil lõpeb periood, mille jooksul EL avas Ukraina majanduse toetamiseks oma turu ühepoolselt Ukraina kaupadele.

Ukraina puhul hindab Euroopa Komisjon majandusliku kasu tariifide alandamisest aastas 500 miljonile eurole, millest 400 miljonit eurot langeb põllumajanduse arvele.

 

Eesti ettevõtjad võidavad Ukraina-ELi leppest

Täiendavad ekspordivõimalused  tulenevalt tariifide kadumisest või olulisest vähenemisest ning standardite ja tehniliste tingimuste ühtlustamisest.kindlam ja stabiilsem keskkond tänu seadusandluse ühtlustamisele (näiteks konkurentsiõiguse ja riigiabi valdkonnas).tollikoostöö tihendamine ja vastava seadusandluse rakendamine.riigihangete ja teenuste turu avamine.võimalus palgata Ukrainast kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste.asutamisõigus, mis annab paremad võimalused investeeringuteks.parem tooraine kättesaadavus, kui toorme eksporditollid järk-järgult kaovad.