Eramud maksuameti luubi all

Advokaadibüroo Borenius partner Egon Talur ning Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna ehitusvaldkonna juht Raivo Piiritalo selgitavad, mis õigused on maksuametil ning eramu omanikul. Artikli ajendiks on konkreetne juhtum Viimsis, kus üks eramuomanik süüdistab maksuameti töötajaid seaduse rikkumises ning loata tema valdustesse tungimises.  

Anonüümseks jääda sooviv eramu perenaine, kelle nimi on toimetusele teada, vaidlustas 29. mail maksu- ja tolliameti töötajate õiguse tungida tema tahte vastaselt tema pere omandis ja valduses olevale krundile ja majja, mis asub Vaheaia teel Viimsis. Teda häirib see, et maksuamet ei teavitanud oma tulekust.

“Meie käest ei küsinud keegi selliseks tegevuseks eelnevalt luba. Kasutati ära olukorda, et meid omanikuna ei olnud kohal, ja marsiti eramusse, korraldati seadusevastaselt ülekuulamisi ning kolati ümber maja,” kirjeldab perenaine olukorda. Ta lisab, et abikaasaga võttis maksuhaldur telefoni teel ühendust ning ütles, et ta on maksu- ja tolliametist, siseneb nende majja ja hakkab sealsetelt inimestelt seletusi võtma.

Perenaise sõnul ei küsinud maksuhaldur selleks luba, ei jaganud mingeid selgitusi ega põhjendanud oma tegevuse eesmärke. Kohalolnud inimesed rääkisid, et ametnikud olid juba enne kõnet majja ja valdustesse tunginud.

Maksuhaldur selgitas, et tema tuli ehitusele vaatlust tegema ja tegutses maksukorralduse seaduse § 72 alusel. See paragrahv ütleb, et maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandustegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, kui vaatlus ei kujuta selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist.

Maksuamet: iga objekti hinnatakse eraldi. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna ehitusvaldkonna juhi Raivo Piiritalo sõnul ei saa maksuhaldur seadusest tulenevalt üksikjuhtumi kohta põhjalikke selgitusi esitada.

“Iga ehitusobjekti kohta tegid maksuametnikud eelanalüüsi, tegemaks kindlaks ehitustööde teostamise objektil. Sealhulgas hindasid revidendid registrikandeid ning kasutuslube. Samuti otsustasid ametnikud kõikidel juhtudel enne objektile sisenemist kohapeal, kas objekt on kellegi eluruum või mitte ja kas seal tehakse ehitustöid või mitte,” lausus Piiritalo. Tema sõnul valmis objektidel, kus ehitustöö ei käinud, vaatlusi läbi ei viidud. Piiritalo ütles, et kõikidel juhtudel teavitati vaatlusest ning selle põhjustest kontrollitavat maksukohustuslast, ka siis, kui inimene objektil ei viibinud. “Tahte vastaselt maksuameti ametnikud kellegi eluruumi sisenenud ei ole,” kinnitas ta.

Tema sõnul teavitab maksuhaldur vaatlusest siis, kui ta on juba ukse taga, ja kui omanik ei ole kohal, siis talle helistatakse.

Piiratalo lisas, et vaatlust teinud töögrupi juht on vaatluste järelkajana eramuomanike ja ehitajatega suhelnud, selgitades vaatluse põhjusi ja ametnike tegevuse seaduslikke aluseid. “Sellist põhjendamist saab paluda ka kirjalikult ning ka seda on ehitusobjektide kontrolli järel mitmel juhul ette tulnud,” ütles Piiritalo.

Advokaadibüroo Borenius partner Egon Talur leidis, et vaatlusest tuleb ette teatada vähemalt sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukoha võtta. “Erandjuhul on maksuhalduril õigus vaatlust läbi viia ka ette teatamata, kui see on vajalik kiireloomulistel juhtudel või kui etteteatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Samuti ei saa maksuhaldur vaatlusest ette teatada juhul, kui ametnikel ei ole õnnestunud vara omanikku või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha,” selgitas ta.

Taluri sõnul võib maksuhaldur vaatluse käigus küsitleda vaatluskohas viibivaid isikuid, kuid ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume ega siseneda eluruumidesse selles elavate isikute tahte vastaselt.

“Reeglina peab maksuhaldur maksumenetluses tähendust omavat teavet küsima maksukohustuslaselt endalt, kuid vaatluse käigus on maksuhalduri ametnikud õigustatud küsima teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta ka maatükil, ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt. Igal juhul tuleb vaatluse käik aga protokollida,” selgitas Talur.

Maksuamet peab selgitusi normaalseks. Eramute kontroll on maksuameti sõnul kulgenud suuremate erimeelsusteta. “Enamik ehitajatest ja eramuomanikest olid tänu meedias levitatud sõnumile maksu- ja tolliameti tegevusest teadlikud ja aitasid kaasa menetlustoimingute läbiviimisel ja teabe kogumisel. Vaie on esitatud vaid ühel korral,” märkis Piiritalo. “Küll on maksuhaldur pidanud andma selgitusi, miks viiakse vaatlus läbi etteteatamata. Kuna enamik eraisikutest eramuomanikke ei ole kunagi maksu- ja tolliameti tegevusega ja toimingutega kokku puutunud, siis on täiendav selgitusvajadus ka arusaadav.”

Maksuameti ametnikud on selgitanud, et vaatlusest ette teatades ei pruugi kõik kolmandad isikud olla hiljem küsitlemiseks tuvastatavad või maksuhalduri poolt ülesleitavad. “Seega võib tekkida olukord, kus maksuhaldur ei suuda vaatluse käigus jäädvustada situatsiooni terviklikult ning on sellest tulenevalt hiljem sunnitud hindama mittetäielikke või mitteobjektiivseid tõendeid. Etteteatamata vaatlus on põhjendatud otstarbekuse, lihtsa ning kiire kontrollimenetluse läbiviimise põhimõtetest lähtuvalt,” märkis Piiritalo.

 

Kommentaar:Egon Talur, Advokaadibüroo Boreniuse partner Advokaadibüroo Boreniuse partnerVaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus siseneda ettevõtluses kasutatavale maatükile, ehitisse ja ruumidesse. Kui maksukohustuslane ei tegele ettevõtlusega, siis on lubatud vaadelda isiku omandis või valduses olevat vara tingimusel, et ei toimu isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. Isiku kodu on puutumatu ja põhiseaduse § 33 keelab eluruumi, valdusesse või töökohta tungimise ja nende läbiotsimise. Nimetatud piirangust on sätestatud ka rida erandeid avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguse ja vabaduse kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses, kuid maksukorralduse seaduse alusel toimuv maksumenetlus sätestatud erandite hulka ei kuulu. Olukorras, kus maksukohustuslane ei luba oma valduses vaatlust läbi viia, on maksuhalduril võimalik koguda tõendeid teisiti, näiteks esitada dokumentide esitamise nõue, teha tõendite puudumisel tingimuslik maksuotsus või määrata tasumisele kuuluv maksusumma hindamise teel.

Autor: Alyona Stadnik, Anu Jõgi