Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millega korvavad britid tulumaksulangetuse?
Suurbritannia valitsuse otsus järsult ettevõtte tulumaksu kärpida on tõstatanud diskussiooni, kas saadav kasu ikka korvab sel moel kaotatud maksutulu.
Tulevast aastast alaneb ettevõtte tulumaks Suurbritannias 20%-le ning see on Suurbritannia praeguse valitsuse majanduspoliitika üks olulisemaid alustalasid.
Valitsuse agressiivne maksukärbe tähendab aastas ca 5 miljardit naela (6,2 miljardit eurot) laekumata maksutulu, mis tuleb korvata muude eelarvevahendite arvelt, kirjutab Financial Times.
Briti valitsuse maksumuutustest kuuldes on näiteks Fiat teatanud, et toob oma valdusfirma nüüd Suurbritanniasse üle. Selle sammuga ei kaasne aga ei oluliselt uusi töökohti ega investeeringuid.
"Konkurentsivõimelise maksusüsteemi eesmärk peaks olema see, et firmad näevad Suurbritanniat kui head äritegemise keskkonda, mitte riiki, kus odavalt oma kasumi saab välja võtta," tsiteeris FT opositsioonis oleva Tööpartei varirahandusministrit Ed Ballsi.
Suurbritannia ettevõtted on maksukärbet tervitanud, kuid ühtlasi hakanud küsima, kas ikka on õige rahastada seda kärbet maksusoodustuste kaotamisega või ettevõtete investeeringutelt. Tekib küsimus, mis on sellise konkureerimise eesmärk.
Konsultatsioonifirma Ernst&Young hinnangul võiks maksupoliitikal olla suurem roll tööstuse arendamise strateegias, kus Suurbritannias on projekte suhteliselt vähe.
Nenditakse, et ettevõtte tulumaksu kärpimine on majandusele kindlasti suurem stiimul kui käibemaksu või üksikisiku tulumaksu kärbe. Samas on selle kasutegurit raske hinnata, eriti kui kärpe rahastamiseks kärbitakse infrastruktuuri investeeringuid.
Enne Suurbritannia praeguse valitsuse maksukärpeid 2011. aastale eelnenud viiel aastal, moodustas ettevõtte tulumaksu osa 3,2% riigi maksutulust. Nüüd on see kahanenud 2,5%-le ja kahaneb aastatel 2018-2019 2,3%-le.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.