USA sanktsioonid jätsid Gazpromi reservi

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 17. juuli 2014 kell 9:55
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA sanktsioonid jätsid Gazpromi reservi
USA kehtestatud sanktsioonid on Euroopaga võrreldes karmimad, kuid jätsid midagi ka varuks.
USA kehtestatud sanktsioonid on Euroopaga võrreldes karmimad. Need ei võimalda sanktsioneeritavate nimekirja kantud firmadel USA aktsia- ja võlakirjaturgudelt saada uut laenuraha, mille tagasimakse tähtaeg on üle 90 päeva. Muul moel sanktsioonid USA firmadel või üksikisikutel Vene ettevõtetega äri teha ei keela. Firmade varasid ei blokeeritud.
Sanktsioonid on sihitud rea Venemaa suurfirmade vastu, ehkki näiteks Gazpromi sanktsioneeritavate nimekirjas ei ole. Suurimate firmadena on USA sanktsioonide nimekirjas Venemaa suurim riiklik naftakompanii Rosneft, suuruselt teine maagaasitootja Novatek, Gazprombank ning riigi kontrolli all Vnešekonombank.
"Eks nad püüavad survet suurendada, jättes samal ajal midagi ka veel reservi," ütles Bloombergile endine USA suursaadik Ukrainas Steven Pifer. "Seda püütakse teha samm-sammult."
USA firmad pelgavad, et jäävad nüüd oma Euroopa konkurentidega võrreldes kehvemasse seisu.
"Euroopa ei otsustanud kehtestada samaväärseid sanktsioone," ütles endine USA rahandusministeeriumi ja IMFi ökonomist Rob Kahn. "Nii on ülimalt tähtis, et Euroopa pangad ei läheks ega täidaks USA pankade tagasitõmbumisest tekkivat tühikut."
Rea teiste Venemaa firmade suhtes, sealhulgas rida kaitsetööstuse ettevõtteid, kehtestas USA valitsus sarnased sanktsioonid nagu tänavu Bank Rossiya suhtes. Need keelavad USA firmadel ja üksikisikutel Vene firmadega äri ajada.
Venemaa asepeaminister Dmitri Rogožin märkis oma Twitteri kontol, et USA sanktsioonid Venemaa kaitsetööstuse firmade suhtes on märk ebaausast konkurentsist. USA ei suuda peatada Venemaa armee ja laevastiku moderniseerimisprogrammi ega kahjustada selle ekspordipotentsiaali, teatas ta.
Rosnefti juht Igor Setšin kritiseeris sanktsioone kui alusetuid subjektiivseid ja seadusevastaseid meetmeid. Ta ütles, et juristid peavad sanktsioonide mõju alles hindama, kuid avaldas samas veendumust, et tänu reservidele firma niipea uusi laene ei vaja. Ühisprojekte Exxoniga sanktsioonid ei häiri.
Anders Aslund Washingtoni Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudist arvab aga, et pikemas perspektiivis annab pitsitus tunda."Rosnefti laenuvõtmise limiit on peaaegu täis," ütles Aslund. "Ma arvan, et nad saavad oma arenemisplaanides tõsist pitsitust tundma."
Bloombergi andmeil on Rosnefti laenukoormus 74 mld dollarit, millest 13,7 mld tuleb tagasi maksta või refinantseerida sel aastal.
USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide eesmärk on survestada Putinit majanduslike meetmetega loobuma pingete õhutamisest Ukrainas.
"Need on täpselt sihitud, kuid mõjusad: eesmärk on selgelt tekitada Venemaale börsil ja kapitaliturgudel raskusi ning ehk uuesti ka firmade ja kapitali investeeringud Venemaale külmutada," kommenteeris ajalehele Wall Street Journal endine USA rahandusministeeriumi ametnik Juan Zarate.
Sanktsioonide tagajärjel võib Venemaa majandus langusesse minna.
"Riik vangub serva peal ja sellest (sanktsioonidest - toim.) piisab, et see üle ääre lükata," ütles agentuurile Bloomberg New Yorgis asuva Riedel Research Groupi asutaja ja president David Riedel. "Venemaa börs läheb langusesse, kuid mitte nii sügavasse nagu Krimmi kriisi ajal. Krimmi sündmused tulid turgudele üllatusena, seekord on üllatusmoment väiksem."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum