- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peremeditsiini rahastamine hakkab ajale jalgu jääma
Mullu lõpetas mitu perearstikeskust majandusaasta kahjumis. Põhjuseks eelkõige uuringufondi lõhkiminek. Asutuste juhid möönavad, et senine pearahapõhine peremeditsiini rahastamine hakkab ammenduma ja asemele oleks tarvis efektiivsemat, kirjutas Meditsiiniuudised.
Kolme aasta eest loodud ja Tallinna linnale kuuluv Tallinna munitsipaalperearstikeskus jäi 2013. aasta lõpuks 27 560 euroga kahjumisse, tunamullu oli kahjum 85 eurot. Osaühingu tulud olid mullu kokku 657 336 eurot, aasta varem 445 934 eurot. Samas kasvas märkimisväärselt enamik kulusid, näiteks tööjõukulud 66% ja tegevuskulud 37%. Keskuse töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli mullu 17, aasta varem 10. Tööjõukulud moodustasid 428 666 eurot.
Keskuse juhi ja arsti Kristel Amjärve sõnul tekkis mullune kahjum ühelt poolt seoses vajalike vahendite soetamisega ning rendipindade laiendamisega, sest aasta teisel poolel ja ka tänavu liitus keskusega mitu õde ja arsti. Teisalt, möönis ta, on peamine väljakutse arstlikus töös hoida patsientide uuringukulud riigi finantseeringuga tasakaalus. “Olen kindel, et perearstid ei saadaks patsiente nii palju eriarstidele, kui neil oleks võimalus teha senisest enam laboratoorseid ja funktsionaaldiagnostilisi uuringuid,” ütles Amjärv. Samas lisas ta, et patsiendid on esmatasandi võimalusi arvestades perearsti poolt hästi uuritud ja saadetud edasi eriarstile või statsionaarsele ravile, kus tehakse taas samad analüüsid lühikese aja jooksul. “Seega on tunne, et elame kogu aeg kokkuhoius ja kitsikuses ja samas pillavalt,” möönis ta.
Kahjum pisut vähenes. Tallinnas Nõmmel MuPAKi lähedal tegutsev OÜ Meditiimi perearstikeskus lõpetas eelmise aasta samuti kahjumis, 1426 euroga. Samas oli üle-eelmisel aastal ettevõtte kahjum oluliselt suurem, 10 195 eurot.
Osaühingu müügitulu oli 398 461 eurot ehk enam kui 67 000 eurot rohkem kui aasta varem.
Osaühingu juht perearst Eero Merilind ütles, et üks suur mulluse miinuse allikas oli uuringufond, millega keskus läks aasta lõpuks 4500 euroga lõhki. Samas märkis ta, et kõik neli Meditiimi perearsti olid haigekassa koostatud kvaliteedisüsteemi tabelis tänavu parimate arstidena välja toodud. “See tähendab aga kasvavat töömahtu ja suurt koormust uuringufondile,” lisas ta.
See, et perearstikeskused kipuvad jääma miinusesse, ka KOVi toetatud keskus, võib Merilinnu sõnul näidata seda, et senine pearahapõhine finantseerimissüsteem hakkab end perearstinduses 20 aasta möödudes ammendama ja võib-olla oleks tulevikus mõistlikum vaadata tervishoiu finantseerimist vähem n-ö Exceli-põhiselt ja rohkem probleemidepõhiselt.
Süsteemi tuleks uuendada. “Täna, mil inimeste ootused tervishoiule on suuremad ja tahetakse rohkem terviseuuringuid, tuleb riigil vastu võtta uued poliitilised otsused,” jätkas perearst. “Omal soovil uuringud võiks olla inimese enda maksta või laiendataks riigi toetusega skriiningprogrammide mahtu,” pakkus ta.
Seni on otsus, kas pisku raviraha eest teha kõike ennetuslikku või ei, jäänud arstide teha, jätkas Merilind. Need perearstikeskused, kes püüavad patsientidele vastu tulla, on suurema tõenäosusega miinuses, ja need, kellel ei ole seda vajadust, on plussis ja neil on võimalus ka dividende jagada.
Maal arstiabi kehvakene. Ehkki OÜ Tõstamaa Tervisekeskuse oli mullu 27 297 euroga kasumis, oli selle omaniku Madis Veskimägi hoiak praegusesse, äritegevusele põhinevasse tervishoiukorraldusse siiski kriitiline, sest see on maksumaksjale kulukas. Samuti tõi ta välja, et arstiabi, esmane diagnostika ja protseduurid on patsientidest kaugenenud, seda eriti maapiirkondades.
Ehkki Veskimägi jäi tervisekeskuse mulluste majandustulemustega rahule, on praksise pidamisel olnud tema sõnul ka kehvemaid aegu, seotud näiteks liisingu, laenu ja pikaajalise maksegraafikuga ostetud tehnika tasumise perioodiga või remondiga. Veskimägi sõnul on tema soov töötada lihtsalt arstina, kes on pädev esmatasandi paljudes tahkudes ehk töö väikelastega, hüpertensioon, diabeet, liigesvaevused ja ülekoormusseisundid, väikekirurgia ja diagnostika. Seda kõike vastavalt sisustatud tervisekeskuses, mis oleks hallatav riiklikult.
“Ma pooldan väga eelarvepõhist kogu meditsiinisüsteemi rahastamist. Senises tegevuses võtab uskumatult palju energiat igapäevane sekeldamine majandusküsimuste, muutuvate haigekassa kodeerimistega ja varustuse ning ruumide korrasoleku ja kvaliteedi tagamisega,” rääkis Veskimägi. “Usun, et korrastatud, vajadusepõhine ja eelarveliselt rahastatav meditsiinisüsteem meeldiks paljudele.”
Hetkel kuum
Võrdlus
Munitsipaalperearstidel suur kahjum
Valik perearstikeskuste 2013. a kasumeid-kahjumeid, eurodes 2013; 20121. Tallinna MuPAK –27 560; –852. Muhu PAK (Saaremaa) –205;5 103. Meditiim (Tallinn) –1426; –10 1954. Ülikooli Perearstikeskus (Tartu) 1087; 2 8315. Rannu MuPAK (Tartumaa) 4116; –11046. Kuressaare Perearstikeskus (Saaremaa) 4 947; 13 6257. Kodudoktori PAK Sinu Arst (Tallinn) 17 141; 85568. Linnamõisa Perearstikeskus (Tallinn) 25 193; 14 4419. Tõstamaa Tervisekeskus (Tõstamaa) 27 297; 810210. Pirita Perearstikeskus (Tallinn) 28 111; 812911. Ülejõe Perearst (Pärnu) 29 476; 27 53212. Pärnu Perearstid (Pärnu) 32 829; 50 42913. Tapa Perearstikeskus (Tapa) 32 970; 43 04614. Järveotsa Perearstikeskus (Tallinn) 37 159; –28 04115. Rapla perearstikeskus (Rapla) 46 70;3 41 890
Allikas: äriregister, MU
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele