NATO kavatseb vastu võtta kiirreageerimise tegevusplaani, et allianss oleks valmis oma liitlasi kiiresti kaitsma mistahes rünnaku eest, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

"See on vastuseks Venemaa agressiivsele käitumisele," ütles Rasmussen. Ent võimaldab samas alliansi kiiret reageerimist mistahes ohule või kriisile. Plaan on luua eraldi väga kiire reageerimisvõimega üksus, kus NATO abijõudude saabumine oleks loetud päevade küsimus.

"Et iga agressor teaks, et kui ta hakkab mõtlema mõne NATO liitlase ründamisele, siis pole ta vastamisi mitte ainult kohalike vägede, vaid NATO vägedega," ütles Rasmussen. See mõte on kiire reageerimise üksusel, millega liituvad lisajõud.

See eeldab paremat NATO jõudude vastuvõtmise võimekust, varustuse eelpositsioneerimist, investeeringuid infrastruktuuri, logistika- ja staabifunktsioone riikides, mis taolist toetust võivad vajada.

NATO kohalolek alliansi idapiiril saab olema suurem ja nähtavam niikaua kui vaja, ütles Rasmussen. Peasekretäri sõnul pole vaja sõnadest numbrit teha. Oluline on reaalne kohalolek, alaline või mitte.

Selge on, et julgeolekuolukord on muutunud väga heitlikuks. "Oluline on suutlikkus selle olukorraga kiiresti kohaneda," ütles Rasmussen.

Rasmussen märkis, et Venemaa sõjalistest dokumentidest ja poliitikute sõnavõttudest ei jää kahtlust, et Venemaa ei näe NATOs mitte partnerit euro-atlandilise julgeoleku tagamisel, mida sooviks NATO, vaid vastast.

"Meil tuleb selle olukorraga kohaneda," ütles Rasmussen, lisades, et Venemaa selline suhtumine on väga kahetsusväärne.

Siiski kavatseb NATO jätkata alliansi ja Venemaa vahel sõlmitud lepingu täitmist, mida Venemaa Rasmusseni sõnul jämedalt rikub.

Pressikonverentsil puudutati ka NATO sõjatehnika müüki Venemaale ehk Prantsusmaa tehingut kahe Mistral-tüüpi helikopterikandja müügiks Venemaale. Rasmusseni sõnul ei saa NATO siin sekkuda, kuna otsused relvatehingute üle tehakse liikmesriikide tasandil. "See on Prantsusmaa valitsuse otsustada," ütles Rasmussen.