Venemaa impordikeeld tekitab tooraine ülepakkumise, mis mõjutab toidu hinda ja on seda teinud ka Eestis.

“Eesti on väike turg, mistõttu mõjutab mujal maailmas ja eriti lähivälismaal toimuv meid väga tugevalt. Venemaa impordikeeld on tekitanud kõikjal Euroopas tooraine ülepakkumise, mistõttu on toiduhinnad võtnud paratamatult suuna allapoole ja seda on tasapisi märgata ka Eesti poe­lettidel,” ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

Indeksite suund allapoole. Augustis langes tarbijahinnaindeks Eestis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 0,7 protsenti ning võrreldes juuliga 0,3 protsenti. Seejuures Eestis toit ja mittealkohoolsed joogid odavnesid võrreldes möödunud aasta sama ajaga 1,7 protsenti. Ka mujal maailmas on toiduainete hinnad languses. ÜRO toiduainete hindade indeks langes augustis 196,6 punktini, mis on madalaim pärast 2010. aasta septembrit. Indeks langes augustis viiendat kuud järjest ning võrreldes juuliga on langus 3,6 protsenti, eelmise aasta augustiga 3,9 protsenti.

See kõik on avaldanud mõju ka Eesti toiduainete hindadele. “Samas Eestis on toorpiima hind languses alles teist nädalat. Poelettidelt võime leida väga taskukohase hinnaga värsket liha, piimatooteid, eriti on viimastel kuudel ja nädalatel silma jäänud juustu hinna langus. Samuti teevad tööstused kaubanduskettidele sügavamaid hinnalangetusi kampaaniate ajal ja kampaaniaid on pidevalt – ka see on ju tegelikult hinna langus, mis kajastub kauplustes kollase hinnasildina,” selgitas Potisepp.

Tootjad kombivad põhju. Valio Eesti ASi tegevjuht Maido Solovjov ütles, et praegu on veel vara oodata suurt piimatoodete hinna langust jaekaubanduses, sest tootjad tegelevad Vene turu äralangemisest ning teistel eksporditurgudel toimunud hinnalangusest tingitud kahjudega. “Siiski võib välja tuua kaks tooterühma – või ja juust –, mille hind on võrreldes aasta algusega oluliselt madalam ehk need tootegrupid on juba hinnalangusele reageerinud,” ütles ta.

Toorpiima hind on Solovjovi sõnul sesoonne ning jälgida tuleb aasta keskmist hinnataset, mis kujuneb sel aastal pisut madalamaks kui eelmisel aastal, kuid siiski kõrgemaks kui 2012. aastal. “Tahaks uskuda, et toorpiima hinnapõhi on saavutatud ning hinnad enam madalamale ei lange. Kui Baltimaade tööstused leiavad lähikuudel oma toodetele uued turud, siis on oodata pigem kerget hinnakorrektsiooni ülespoole. Kiire toorpiima hinna tõus toimuks ka siis, kui Vene embargo peaks lõppema,” lisas ta.

Praegu on Solovjovi sõnul keeruline öelda, kas Eesti piimatootjad on impordikeelu tõttu raskustesse sattunud, sest iga tootja olukord on erinev. “Kuid julgen arvata, et praegusel hinnatasemel peavad farmerid 3–4 kuud kindlasti vastu. Aga nagu eelnevalt ütlesin, usun, et toorpiima hinna põhi on käes ja lähiajal hind siiski paraneb,” ütles ta.

Langus pöördub tõusuks. Maailmaturul hinnad langevad ja see võib rõõmustada tarbijaid, kuid Eestis ei pruugi hinnalangus kaua kesta. “Allahindluskampaaniad, mida tarbijad pikisilmi ootavad, aitavad vabaneda küll üleliigsest toodangust, aga see on siiski märk ettevõtete raskustest.  Tuleb aru saada, et ühel hetkel saabub piir, kus farmeril ja tööstusel ei tasu tootmine enam ära, ning iga hinnalangetamisega liigume sellele piirile lähemale,” ütles Potisepp. Tema sõnul võib see eriti mõjutada väiksemaid tootjaid, sest neil on hindade langetamiseks vähem võimalusi. Potisepa arvates on ülioluline, et tarbijad tajuksid oma panuse kaalukust ning ostaksid alati kui võimalik Eesti toitu.

Rimi kauplusekett jälgib pidevalt, mis toimub maailmaturul toidu hindadega ja kui tegemist on pikaajalise langusega, asutakse hankijatega hinna üle läbirääkimistesse. “Samas ei saa ära unustada, et mõne tooraine hinna languse puhul ei pruugi see veel mõjutada väljamüügihinda. Ehk siis tooraine hind on vaid osa toote lõpphinnast,” ütles ­Rimi Eesti Food ASi kõneisik Katrin Bats.

Venemaa sanktsioonide mõju ei oska ta veel ennustada, sest tegemist on väga värske sündmusega. “Kui näeme, et tooraine hinnad on pikemat ­aega sedavõrd madalal, on ka meil alust küsida teistsuguseid hindu. Jaeketis avaldub tooraine hinnamuutus siiski veidi hiljem, on võimalik, et see ei pruugi avalduda üldse,” ütles Bats.

Liha hind püsib. Samas on toidugruppe, mille hind püsib samal tasemel. Näiteks ÜRO toiduainete hinna indeksis pole liha hind maailmas keskmiselt langenud ning märgatavalt pole odavnenud ka liha Eestis. ARKE Lihatööstus ASi tegevjuhi Andres Trummi sõnul on liha hind langenud umbes 3% aasta sees, kuid neli aastat tagasi oli liha hind veel madalam. “Sel 3%-l on nii marginaalne mõju, et lihatoodete hinnas see ei kajastu. Kui ÜRO toob välja nelja aasta madalaima taseme, siis tuletan meelde, et näiteks Eestis on viimase nelja aasta sees olnud väga suur elektri ja kütuse hinna tõus ning tööjõukulu kasv,” ütles Trumm.

ARKE-le avaldub Vene sanktsioonide mõju selles, et kohalikud sealihatootjad on oma väljamüügihinna võrdustanud Euroopaga ehk siis nende ettevõte ei ole juba paar aastat pidanud siga oma tapamajja väljastpoolt Eestit ostma, veis on neil alati eestimaine olnud.

Seakatku Trumm ei karda. “Seakatku mõju ei ole tunda. Mis saab, kui mõni suurfarm nakatub? Siia panen kolm küsimärki. Samas, meediat lugedes tuleb välja, et ega see seakatk Euroopas ka mingi uus asi ei ole ja korralike vastumeetmete korral on farmid kaitstud,” ütles ta.

 

Venemaa pani Lääne toidule tõkke ette

6. augustil kuulutas Venemaa vastusena Lääne sanktsioonidele välja enda sanktsioonid, millega kehtestati impordipiirangud Euroopa Liidu toidukaupadele.Päev hiljem avaldas Venemaa täieliku nimekirja, mille järgi kehtestati lisaks ELi riikidele ka täielik looma- ja sealiha, puu- ja köögivilja, linnuliha, kala, juustu, piima ja piimatoodete embargo USA-le, Austraaliale, Kanadale ja Norrale. See tekitas tooraine ülepakkumise ning avaldas survet ka hindadele.