Olli Rehn kritiseerib Soome-Vene tuumaprojekti

Pühapäeval oma blogisse tehtud sissekandes nimetab Rehn kavandatavat investeeringut majanduslikult ebakindlaks ja poliitiliselt vigaseks.

Roheline energia takerdub. Rehni hinnangul võib investeering tuumajaama aastateks  välja tõrjuda palju vajalikumad investeeringud taastuv­energiasse. “Soomest võib nii kujuneda ebaõnnestunud tuumaenergiaprojektide välimuuseum, mis samal ajal jääb maha rohelise energia arendamises,” kirjutab Rehn.

Rehn taunib projektiga edasiminekut ajal, mil Venemaa ilmutab toorest jõudu Ukrainas. Äsja võttis ­Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles soovitatakse liikmesriikidel Venemaaga koos kavandatud energiaprojektid seisata.

“Selle järgi ei tuleks iseenesestmõistetavalt käivitada ­Venemaaga kahasse ka uusi tuumajaamaprojekte, nii kaua kui riik Ukrainas oma jõupoliitikat jätkab,” kirjutab Rehn.

Just Rosatomi aspektist ­tuleb Rehni sõnul Fennovoima OY ­Pyhäjokile kavandatavat tuuma­jaamaprojekti vaadata. Tegemist on Venemaa valitsuse kontrolli all ettevõttega. Rehni sõnul ei peaks ükski riik Euroopa ühist rinnet murendama.

Rehn viitab Soome päevalehes Helsingin Sanomat avaldatud artiklitele, milles õiguseksperdid kritiseerivad Soome riigi ja Rosatomi vahel tänavu veebruaris sõlmitud koostöö­kokkulepet. Mitu eksperti on arvamusel, et kokkulepe võis mõjutada Soome uue reaktori tarnija valikut. Äsja otsustas Soome valitsus kiita põhimõtteliselt heaks Fennovoima projektiga jätkamise, kus strateegiline investor on Rosatom, lükates tagasi Soome tööstuse taotluse oma reaktoriprojektile ajapikendust saada.

Vastutus lasub peaministril. Majandusminister Jan Vapaavuori allkirjastas veebruaris kokkuleppe Rosatomiga ning oli ka Fennovoima projekti esitleja Soome valitsuses. Rehn kirjutab, et Vapaavuorilt tuleks nõuda põhjalikku selgitust.

“Küsimus on kogu valitsuse majanduspoliitilises kursis, mille eest lõppkokkuvõttes vastutab peaminister (Alexander) Stubb,” kirjutab Rehn.

Protestiks projektile rohelise tule andmise eest lahkus Soome valitsusest roheliste partei.

Liiga ebakindel tee. Varasemate vigade pingereas, kuhu Rehn nüüd asetab ka tuumakoostöö Rosatomiga, nimetab ta Valcot, mis oli Soome riigi katse toetada kodumaist teleritööstust, ning Olkiluoto prantslastelt tellitud uut reaktorit, mille valmimine muudkui edasi lükkub ja kulud kasvavad.

Rehn möönab, et Soome rasketööstus vajab odavat baasenergiat. “Tõsi,” kirjutab Rehn, “aga selle tootmiseks ei pea minema nii ebakindlale teele, kui seda on Rosatomi projekt.”

Rehn kirjutab, et ei mõista, miks selle kõige asemel ei otsustatud Fortumi Loviisa reaktorite uuendamist. See oleks olnud odavam ja kindlam viis tagada tuumaenergia kättesaadavus üleminekuajal, mil liigutakse edasi taastuvenergia osakaalu suurendamise poole. Nii oleks jäänud vahendeid ka rohelise energia arendamiseks, mis on tuleviku arengusuund.