Südamega toimetav südamearst

Artikkel

- Uudised
- Kristina Traks
- 8. november 2014 kell 13:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Südamega toimetav südamearst
Kirjanikust kardioloog Ilmar Särg tunneb alati huvi oma patsientide elusaatuse vastu.Foto: Jassu Hertsmann
TÜ kliinikumi kardioloog Ilmar Särg on mees, keda jätkub paljudele aladele. Igapäevase arstitöö kõrval on ta viljakas kirjanik, kirjastab raamatuid, kannab hoolt umbes 100 mesilaspere eest ning käivitab juba teist korda Tartumaal Peedul algkooli. Ja muidugi on pildil oluline koht ka Särje suurel perel, kirjutas 4. novembri Meditsiiniuudised.
Sündinud 1955. aastal Elvas6 last ja 6 lapselastLõpetanud TRÜ arstiteaduskonna 1980 (cum laude)Alates 1981 töötab TÜ Kliinikumis kardioloogiaosakonnas arstina-õppejõunaÜle 10 raamatu autor, viimati ilmus novellikogu “Pöörased lood”Romaan “Sada aastat armastust” pälvis 2002. aastal A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemiaSärje kirjastus Lambri Raamat on välja andnud umbes 30 raamatutAlates 1999. aastast Eesti Kirjanike Liidu liigeElva linnavolikogu liigePeedu algkooli loomise eestvedaja
Huvi mesilaste ja meditsiini vastu süstis Särjesse isa, kes ise mesilasi pidas ning arstina töötas. Nii oligi Särjel keskkooli lõpetades elukutsevalikuks plaan A ja plaan B: proovida sisse saada TÜ arstiteaduskonda, kuid kui see ei õnnestu, siis minna õppima mesindust.
Ülikooli sai Särg sisse esimeste hulgas, aga ega mesilasedki kodust kuskile kadunud – nendega tuli ikka edasi tegelda. Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvas mesila. Praegu on Särje hoole all juba 100 taru ringis ning meega tegelemine on juba aastaid perele arvestatav lisasissetulek.
“Mesilastega on kõige enam tegemist kevadel, kui algab korjehooaeg, siis on vaja tarud üle vaadata ja puhastada. Teine kiire on meevõtuaeg, siis võtan tavaliselt nädala töölt vabaks ja tegelen meega. Lapsed on ka abiks,” räägib Särg.
Särje Lambri (lamber on lõuna-eesti keeli lepatriinu – toim) talu mett saab osta näiteks Grossi toidupoest ja veel mitmest kohast Tartus.
Ilmariga võiks minna luurele küllToomas Järveoja, Elva linnapeaTunnen Ilmarit üle 10 aasta. Ta on tasakaalukas, aus ja kogukonna eest seisev inimene. Peedu asja ajamisel on ta väga järjekindel. Minu arvates on Ilmar selline inimene, kellega võiks luurele minna küll.Alates 1990. aastast on Ilmar Särg Elva linnavolikogu liige, hariduskomisjoni ning maa- ja keskkonnakomisjoni liige. Ta on Peedu Kooliseltsi asutaja ning aktiivne Peedu Korraldusseltsi liige, hoides kohaliku elu ja vaimu elavana.Ilmari ja tema pere ettevõtmisel avati 2013. aastal Peedul Tartu Erakooli filiaal. Sel aastal alustati Ilmari eestvedamisel ja finantseerimisel Peedule koolimaja ehitamist. Mõned aastat tagasi ehitati Ilmari eestvedamisel Peedule pisike laululava, kus suviti näidatakse filme ja toimuvad kontserdid. Mõned aastat tagasi organiseeris Ilmar Peedule Tallinna Nukuteatri etenduse Naksitrallid.
Ideed elust enesest
Särg möönab, et mesilindudega tegelemine võtab eelkõige aega kirjutamise arvel ja ega suviti kirjatööks eriti aega jäägi. Küll aga talvel.
“Näiteks möödunud aastal tuli kevad hilja ja ma sain rohkem kirjutada. Kasutasin aega ära ja kirjutasin romaani “Tiiu, talu tütrekene”,” räägib Särg. See on lugu mesinikust, kes leiab Tallinna heidikute hulgast paarilise, kes tuleb temaga Võrumaale mesilasi pidama.
Kirjutamisainest leiab Särg otse elust, näiteks praegugi kirjutab ta ühest meditsiini puudutavast probleemist. Enamasti kirjutab Särg lühemaid jutte, kuid tal on ka paar romaani, millest samuti mesindusest rääkiv “Sada aastat armastust” on auhinnatud Tammsaare preemiaga.
Kuidas juhtus nii, et üks arst hakkas äkki kirjutama? “Arvan, et kirjutamissoon pärineb vanavanaisalt Rudolf Hanssonilt. Tema oli Sakalas toimetaja, kirjamees, kirjutas luuletusi ja tõlkis. Ka minu isa kirjutas vanemaks saades aina enam, kuid välja anda neid tükke toona ei saanud,” selgitab Särg.
Selle vea on Särg nüüd parandanud – tema kirjastus Lambri Raamat on need kirjatööd välja andnud ning üldse on kirjastuselt 15 aasta jooksul ilmunud 30 raamatut. “See on suuresti tänu mesilastele, sest ainuüksi kirjastusega on võimatu ära elada,” ütleb ta.
Ilmar näeb haiguse taga ka inimestMärt Elmet, TÜK kardioloogiaosakonna juhatajaIlmar Särg eristub teistest arstidest ka igapäevast arstitööd tehes. Vastandudes tänapäeva meditsiini kiirele otsustustempole ja konkreetsele probleemile lahenduse leidmisele, käib Ilmar Särje töö juurde reeglina ka haiguse taga oleva inimese nägemine.Lisaks iga haigusjuhu meditsiinilisele küljele tunneb ta alati huvi oma patsiendi elusaatuse, töökäigu, sotsiaalsete sidemete ja maailmavaate vastu. Aastaid temaga koos töötades olen näinud, kuidas mitmedki elulood ja seigad on peale mõningat ilukirjanduslikku vormimist saanud lühijutu aineseks.Peale inimeste arstimise ja raamatute kirjutamise on Ilmar Särjel veel mitmeid hobisid ja ühiskondlikke kohustusi. Aja planeerijana on ta tõesti teistelegi eeskujuks. Ei mäleta, et oleks näinud teda niisama istumas ja tühja juttu ajamas. Alati on tema toimetustel konkreetne algus ja lõpp. Kui üks töö saab tehtud, on järgmine juba alustatud.
Saagu siia kool
Viimasel ajal on doktor Särg võtnud südameasjaks Peedu algkooli loomise. Õigupoolest teeb ta seda juba teist korda, sest kui Särje esimene laps kooli läks, organiseeris ta koos abikaasa Ülle Särjega Peedule 4-klassilise algkooli. See tegutses tervelt 13 aastat ja parimatel aegadel õppis kooli neljas klassis koguni 56 õpilast.
Möödunud sügisel alustasid Särje kaksikutest tütrelapsed kooliteed ning Peedule organiseeriti Tartu Erakooli filiaalina uuesti algkool. Eelmisel aastal õppis koolis kaheksa last, täna on neid juba 15 ning Särje poja firma ehitab praegu Peedule uut koolimaja. “Usun, et selle aasta lõpuks saab hoone valmis. Ruumi on neljale kuni 12 õpilasega klassile,” ütleb Särg. “Mina toetan kooli rajamist rahaliselt.” Jälle mesilased? Jah, noogutab Särg.
Kõige selle juurde mahub ka ilusasti ära Särje kardioloogitöö TÜ Kliinikumis. Iga nädal üks 24-tunnine valve, esmaspäeviti ambulatoorne vastuvõtt ja ülejäänud ajal haiglatöö. Päevad algavad 7 ajal ega lõpe sugugi hilisööl. “Püüan varakult magama minna, et välja magada,” selgitab Särg.
Kui küsin, et mis südamearstile oma patsiente vaadates muret teeb, ütleb Särg, et alkoholism.
“Probleem, mis on meil üleriigiline ja millega üldse ei tegeleta. Näen seda iga päev, sest pooled meil intensiivravil olijatest on oma südame ära joonud ning neil on südame rütmihäired või südamepuudulikkus,” ütleb ta. “Alkoholism on probleem, mis läheb meil aasta-aastalt aina hullemaks. Kurb on lihtsalt vaadata inimesi, kes tervist joomisega rikuvad…”
Ta on eriliselt püstipäiselt optimistlikAivar Kull, kirjanduskriitikIlmar Särg on teravaid sotsiaalseid valupunkte avav, publitsistlikult otseütlev, isegi paljastav-nüpeldav kirjanik. Eriti Eesti maaelu ummikussejooksmist viimastel kümnenditel on ta näidanud karmi otsekohesusega.Teda lugedes meenuvad minevikust sellised erksa sotsiaalse närviga kirjanikud nagu Vello Lattik, Raimond Kaugver ja Heino Kiik või ka arstist kirjanik Peeter Urm. Ilmariga samal aastal sündinuna tunnen teda juba mitu aastakümmet samuti kui hinnatud mesinikku ning ühtlasi kui head kolleegi kirjanike liidus.Vahest kõige rohkem meeldib mulle tema juures eriline loomupärane, püstipäiselt optimistlik eluhoiak, milles aga pole grammigi sinisilmset lihtsameelsust. Suure pere sõnaka pereisana on ta ikka kaasa löönud ka oma kodukoha Peedu eluolu puudutavates aktsioonides ning kui poleks karta heast arstist ja kirjanikust ilmajäämist, soovitaksin teda meeleldi tööle riigikogusse.
Perekond on A ja O
Pea kõik teemad, millest Särjega räägime, jõuavad lõpuks tema suure pere juurde. Tal on kuus last ja samapalju lapselapsi. Muidugi lööb suur pere kaasa nii mesinduses, kirjastuse juures kui ka kooli rajamisel.
Õigupoolest Särje vanemad tütred ongi selle kooli ihu ja hing: vanem on kooli eestvedaja ning vanuselt järgmine tütar õpetaja. Ka meditsiinihuvi pole Särje lastes kaduma läinud – kõige vanem poeg on viimast aastat erakorralise meditsiini resident Tartus.
Vanuselt neljas poeg õppis TTÜs elektrimootorite hingeelu, kuid otsustas peale ülikooli minna aastaks Austraaliasse rändama. Vanematekodus elavad veel Särje nooremad lapsed, kellest viimases klassis õppiv tütar on suur muusikahuviline ning kõige noorem poeg tubli õppur Nõo põhikoolis.
“Ma leian, et pered võiksid olla suured ja et suur pere on normaalne,” ütleb Särg. “Meil aga on suurperedel väga vilets kuvand, sest põhiliselt nähakse neid peresid, kus hakkama ei saada. Samas on palju suurperesid, kes saavad väga ilusti hakkama.”
Teeots kätte
Särje pere on üks selline näide: nimelt on pereisal põhimõte, et lapse kasvatamine ei lõpe siis, kui ta saab 18-aastaseks, vaid vanemate kohus on luua lapsele ka iseseisvaks eluks kindel platvorm.
“Tuleb teha nii, et laps ei peaks elu alustama hiiglasliku eluasemelaenuga ja seda siis kogu elu n-ö teenindama,” ütleb Särg. Ta ise on kõikidele pesast välja lennanud lastele muretsenud elamispinna, aidanud nad n-ö teeotsale.
Särje teine kuldreegel laste kasvatamise juures on see, et ta kasvatab neid Eesti jaoks ja Eesti patriootideks.
“Eestis on suurepärased võimalused töötamiseks ja arenemiseks, eriti just noortel. Kindlasti on noorte võimalused siin paremad kui Soomes või Austraalias. Ole ainult tubli ja õpi, ning kõik teed on su ees lahti,” on ta veendunud.
Hetkel kuum