• OMX Baltic−0,01%316,45
  • OMX Riga0,24%996,03
  • OMX Tallinn0,06%2 242,08
  • OMX Vilnius−0,19%1 487,38
  • S&P 5000,36%7 568,92
  • DOW 30−0,38%51 786,72
  • Nasdaq 0,83%25 372,01
  • FTSE 1000,92%10 736,19
  • Nikkei 225−1,42%62 188,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,05
  • OMX Baltic−0,01%316,45
  • OMX Riga0,24%996,03
  • OMX Tallinn0,06%2 242,08
  • OMX Vilnius−0,19%1 487,38
  • S&P 5000,36%7 568,92
  • DOW 30−0,38%51 786,72
  • Nasdaq 0,83%25 372,01
  • FTSE 1000,92%10 736,19
  • Nikkei 225−1,42%62 188,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,05
Peep Aaviksoo Rumeenia kaevandusäri ostis kokku maid 10 korda turuhinnast kallimalt. Pettunud investorite andmetel on Rumeenia politsei alustanud uurimise seoses rahapesu kahtlusega.
50 ha maad Rumeenias
  • 50 ha maad Rumeenias
  • Foto: Nordic Stone S.R.L
KES ON KES
Alev Balgi-Curpedin ja Ridvan Curpedin – elavad Rumeenias, Bukarestis. Alev Balgi-Cupredin töötab tegevdirektorina Black Sea - Caspian Sea International Fund'is.
Musta mere-Kaspia mere Rahvusvaheline Fond on rahvusvaheline valitsusväline mittetulundusühing, asutatud 4. märtsil 2009.
Fondi eesmärk on koondada intellektuaale, teadus- ja avaliku elu tegelasi, välisesindajaid mõjukatest valitsusvälistest organisatsioonidest Aserbaidžaanist, Gruusiast, Kasahstanist, Kõrgõstanist, Moldova Vabariigist, Rumeeniast, Türgist ja Ukrainast.
Aastatel 2011-2014 lisandusid liikmed Vene Föderatsioonist, Bulgaariast, Serbiast, Montenegrost, Bosnia ja Hertsegoviinast, Makedooniast, Valgevenest, Horvaatiast, Iraanist, Albaaniast, Šveitsis, Lõuna-Aafrikast, Sao Tomes ja Principe, Hiinast, Sri Lankast, Ghanast, Eestist, Tšehhist ja Sloveeniast.
Äripäev kirjutas tänases kaaneloos, et Erakõrgkooli EBS nõukogu liige ja EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Peep Aaviksoo meelitas aastatel 2007-2008 oma tuttavaid investeerima Rumeenia kaevandusärisse, kuid hiljem selgus, et ostetud maad kaevandamiseks ei sobi ning need osteti turuhinnast kallimalt.
Näiteks ühele kolmest loodud investeerimisettevõttest Nordic Stone kuulus 50ha maad. Kui Nordic Stone juhtimise võttis 2010. aastal üle üks investoritest Jana Põim selgus, et kinnistud olid soetatud 2007.-2008. aastal kümme korda kallimalt võrreldes analoogsete maade müügihindadega. Sama muster paistis ka teisest Aaviksoo kureeritud investeerimisettevõttest Paldiski Services, kes soetas 10ha maad.
Seejuures osteti kogu kinnisvara Rumeenia abielupaarilt Alev Balgi-Curpedin ja Ridvan Curpedin, kes olid need omakorda soetanud eraisikutest maadeomanikelt väga soodsalt. „Kurioossel kombel kasutasid nad maade ostmiseks investorite raha, kes laenasid enda teada maade broneerimiseks vajalikud summad Aaviksoo firmale,“ ütles Põim. „Hiljem selgus lepingutest, et maade eest ei makstudki omanikele reaalselt rohkem, kui see küsitud broneeringutasu.“
Arvestades maade tegelikku turuhinda on investoritel kahtlus, et Aaviksoo, teised projekti algatajad ning tema äripartneritest vahendajad teenisid maade müümisega hiiglaslikku vaheltkasu, mis oligi kogu antud projekti algatamise mõte. „Usun, et ikka teenisid. Inimesed teevad ikka tööd selleks, et raha teenida,“ on Aaviksoo kommentaar sellele kahtlusele.
Muutus olukord turul
Aaviksoo väitel on kogu projekti ebaedu taga turusituatsiooni muutumine. Investorid nõustuvad, et turuolukord muutus küll 2008. aasta lõpuks kaevandustele ebasoodsaks, kuid kui projekti algatajad oleks reaalselt projekti tahtnud käivitada, oleks investeeritud raha eest saanud väga kiiresti soetada ka masinad, taotleda vajalikud load ning käivitada tootmine ja müük.
„Veel 2008. aastal oli turusituatsioon killustiku müümiseks soodne ning teenitud kasumist oleks võinud vahepealsed vaiksemad aastad kenasti üle elada. Investeeritud raha aga hoopis jagati omavahel laiali ning projektiga ei tegeletud kuni 2009. aasta lõpuni, kui investorid hakkasid järjest intensiivsemalt huvi tundma viivituse põhjuste kohta,“ selgitas Põim.  
Kuni selle ajani tasusid investorid lisaks veel juhtimiskulusid ning andsid raha kaevandamise alustamiseks: tee ehituseks, pinna ettevalmistuseks, inventari soetamiseks, kaalu ehitamiseks ja personali palkamiseks. Kuna aga sel perioodil lubatud tegevusi ei tehtud, maksti investeeringuteks ette nähtud raha lihtsalt juhtimistasudena Aaviksoole ja tollasele palgatud tegevjuhile.
Mis saab edasi?
„Kuna arusaadavatel põhjustel on Nordic Stone osanike vahel eriarvamusi ning ühist projekti väga keeruline omada, on otsitud kaevandusele ostjat,“ selgitas Põim. Lisaks maadele saaks ostja kaasa ka ligi ühe miljoni euro suuruse europrojekti, mille eest oleks võimalik sisuliselt tasuta kaevandus üles ehitada ning varustada tehnikaga.
„Läbirääkimisi on peetud mitmete huvilistega, kuid kahjuks tänaseni tehingut teostatud pole – peamiselt on põhjuseks Rumeenia valitsuse poolne venitamine suure kiirteeprojekti alustamisega,“ märkis Põim. „Kui see algab, on materjali vajadus väga suur ning Nordic Stone kaevandus oleks ülisoodsas asukohas. Praegu paraku suuri projekte piirkonnas napib ning seetõttu on ka võimalikud investorid äraootaval seisukohal.“

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele