Obama märkis möönvalt ära mõned vabariiklastele olulised koostöövaldkonnad nagu vabakaubandus ja ettevõtete maksureform, kuid jäi mitmes küsimuses ka teravalt erinevale seisukohale. Eriti, mis puudutab tervishoiureformi või vabariiklaste survet leevendada finantskriisi järel kehtestatud karme finantsregulatsioone.
„Me ei saa perede kindlustunnet ohtu seada sellega, et võtame neilt ära tervisekindlustuse, või leevendame uuesti Wall Streetile kehtestatud reegleid või alustame uuesti minevikus juba võideldud lahinguid immigratsiooni üle, samas kui kogu süsteem vajab muutust,“ ütles Obama.
Viimase kahe kvartali jooksul on USA majanduse käekäik olnud viimase kümnendi parim – keskmine majanduskasvu tempo on olnud 4,8%. Erasektor on jõudsalt loonud uusi töökohti – töötuse määr on alanenud 5,6%-le, ning tarbijate kindlustunne kerkis jaanuaris viimase 11 aasta kõrgeimale tasemele.
Probleemiks on aga palgad. Majapidamiste mediaansissetulek langes 2013. aastal 51 939 dollarile aastas, mis on 3,9% allpool 2009. aasta taset, mil Obama võimule tuli. Ühiskonna vaeseimal viiendikul on läinud veelgi halvemini – nende sissetulekud on alanenud 5,9%, 20 900 dollarile. Obama kordas ettepanekut tõsta miinimumpalka.
Obama administratsioon lekitas Obama kõne olulisemad ettepanekud meediasse juba varem. Sealhulgas Obama ettepaneku suurendada ühiskonna kõige jõukama osa, absoluutses tipus oleva 1%, maksukoormust. Selleks tegi president ettepaneku tõsta kapitalitulu maksustamise määr 23,8%-lt 28%-le ning kehtestada pärandimaks.
Obama tahab ka kõrgemal maksustada finantsinstitutsioonid, mille varad ületavad 50 miljardit dollarit.
Sellest järgmise 10 aastaga laekuvad 320 miljardit dollarit tahaks Obama kulutada maksusoodustusteks kõrghariduse omandamisel ja lastehoiul ning anda täiendavad maksusoodustusi perekondadele, kus mõlemad abikaasad töötavad.