Paks veri tööpostil

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 31. jaanuar 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paks veri tööpostil
Kuigi Coffee Ini personalijuhi sõnul hoiavad nad oma töötajaid, tuleb seal ikka töövaidlusi ette. Foto: Raul Mee
Samal ajal, kui Eestit kimbutab tööjõupuudus, tülitsevad tööandjad ja töötajad üha rohkem. Viimase kahe aastaga on tööinspektsioonile esitatud varasemast koguni 57% enam kaebusi.
Töötajad ei julge töökoha kehvadest tingimustest rääkida, sest kardavad ülemuse tagakiusamist ja iseendale haua kaevamist. Halbadest kogemustest olid Äripäevaga nõus rääkima vaid üksikud ja sedagi anonüümselt, lootuses, et laiem kõlapind toob olukorrale mõnevõrra leevendust.
12 tundi püsti, 5 minutit istet
Swissotelli alla kuuluvas Pürovel Spa & Sportis koordinaatorina töötanud tütarlapse sõnul käituvad ettevõtte juhid töötajatega halvasti. Näiteks lasti tal nädalavahetustel 12tunniste päevade peale istuda maksimaalselt viis minutit – leti taga töötajatel istuda ei lubatud ja puhkepausidele lasti harvem, kui seadus lubab. Töölepingus oli küll kirjas, et 8tunnise tööpäeva peale saab 30 minutit puhkust, ent tegelikult nii ei olnud. „Vedas, kui sain pausiks 15 minutitki,“ ütles ta.
Lisaks pidi ta tihtipeale tegema ületunde, aga nende eest ei makstud. Koordinaatori ülesanne on õhtune koristamine, mis venis sageli kuni pooleteisttunniseks. Seega, kui tütarlaps oli nädalavahetusel 12 tundi jalul olnud, tuli veel tasuta peale rabada. „Mõnel töötajal läksid selle probleemi pärast suhted ülemusega väga tuliseks,“ rääkis neiu. Kui ta ise pea olematutest pausidest ülemusega rääkis, öeldi talle vastu, et pikem paus oleks ressursside raiskamine.
Klienditeeninduses voorib töötajaid palju uksest sisse-välja. Ka Pürovel Spas on seal töötanud neiu sõnul tavaline, et üle paari kuu vastu ei peeta – kaheksa kuuga olevat töölt lahkunud kuus koordinaatorit. Kehv läbisaamine ülemusega ja seadusevastaselt lühikesed pausid tekitasid pingeid ka töökaaslaste vahel. Näiteks pidi koordinaatori pauside ajal teda asendama terapeut, kes polnud tööülesannetega kursiski.
Pürovel Spa & Sport juhataja Elina Benenson teatas, et Swissotel teemat kommenteerida ei soovi.
Kuhu pöörduda, kui tüli ei anna asu
Tööinspektsioon kontrollib järelevalve käigus näiteks töö- ja puhkeaega, kirjaliku töölepingu olemasolu ning töötajate töötingimuste vastavust töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele.
Töövaidlusorganisse tuleb pöörduda töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks, ülesütlemise vaidlustamiseks ja rahaliste nõuetega. Töövaidlusorganid on töövaidluskomisjon ja kohus.
Tööandjate avaldusi töövaidlusorganitele on üha rohkem: mullu kogu töövaidlustest 13%, viis aastat tagasi vaid 3%.
Töökeskkonna kohta on aastas umbes 30 kaebust, peamiselt temperatuuri ning ohutusnõuete ja -vahendite pärast.
Allikas: Tööinspektsioon
Minutite lugemine ja kaamerast jälgimine
Kaks aastat kooli kõrvalt Coffee Inis töötanud Anne-Liisa sõnul olid temagi töötingimused ebainimlikud. „Kõige enam vihkasin ma seda, kui graafik oli kinnitatud, kuid ikka ja jälle helistas tööandja vabadel päevadel töötajatele, et nad kohale ilmuksid – keegi oli järsku haigeks jäänud või ei olnud tööle tulnud. Miks siis hoitakse selliseid inimesi veel tööl?“ rääkis ta.
Anne-Liisa polnud rahul ka väikse palgaga, millest võeti maha puuduolevate kohvitopside raha. Näiteks kui ta luges õhtul topse kokku 34, ent hommikune vahetus luges, et neid oli hoopis 40 ehk rohkem, pidi Anne-Liisa siiski erinevuse kinni maksma. „Absurdne,“ ütles ta.
Anne-Liisa sõnul lasti tal päevas teha umbes kaks 15minutilist pausi, mille sisse pidi mahtuma lõuna, kusjuures kaamerast jälgiti pausi pikkust minuti täpsusega. Nii kui mõni klient saatis kaebuse, kutsuti Anne-Liisa sõnul töötaja kontorisse ja sõimati nägu täis – ka siis, kui esitatud kaebus ei olnud põhjendatud. Pärast kahte aastat tuli Anne-Liisa töölt ära, kuna ei suutnud enam töötingimusi taluda. „Tunnen kaasa praegustele Coffee Ini töötajatele,“ ütles ta.
Tõrvatilgad meepotis
Coffee Ini personalijuht Kadri Tedre sõnul on nende baristade töötingimused head – töötajate etteheiteid püütakse arvestada ja töögraafikud on väga paindlikud. „ Natukene kurb on, et need tõrvatilgad meepütis, kes selliseid asju räägivad, rikuvad meie maine ära. Ja nendega, kes on rahul, ei räägi ükski ajakirjanik,“ ütles Teder.
Tedre sõnul pole Coffee Ini juhatusel ealeski nii palju aega, et kõiki teenindajaid pidevalt kaameratest jälgida. Kaamerad on tema sõnul üleval ainuüksi turvalisuse tagamiseks ja kontrollimiseks, kas töötajad on kohal ja kohvikutes olukord kontrolli all.
Töötaja hoidmine on edu tagatis
Janika Kuusik, Eesti Telekomi personaliüksuse direktor
Eesti Telekomis on aastate jooksul töövaidlusi ette tulnud vaid üksikuid ja mingit kasvutrendi siin märgata ei ole. Kõik algab siiski organisatsioonikultuurist: meid ja meie töötajaid iseloomustab selgelt suutlikkus ja tahe murekohti ning küsimusi omavahel tõstatada ja selgeks rääkida.
Õigete väärtuste ja hoiakutega teeninduseksperte liigub praegusel tööjõuturul vabalt ringi suhteliselt vähe. Seetõttu on oma inimeste hoidmine meie edu tagatis. Töötajate töökeskkond on tervikuna meile väga oluline – alustades füüsilisest keskkonnast ja lõpetades vaimsega. Teenindaja saab kliendiga hästi õnnestuda juhul, kui ülejäänud organisatsioon teda väga hästi toetab, seda nii tööruumide, töövahendite, töökorralduse kui ka juhtimisega.
Noored on vastutustundetud
Teder lisas, et enim tekitab probleeme töötajate endi vastutustundetus. Näiteks pole tema sõnul harvad juhud, kui töötaja teatab 10 minutit enne vahetuse algust, et ta ei saa tööle tulla. Nii aga kannatavad peamiselt just teised teenindajad. Teder lisas, et kuna Coffee In koolitab baristad ise välja, püüavad nad oma töötajaid ka hoida. Nii kipub Teder enda sõnul kroonilised hilinemised ja tööle mitteilmumised ikka ja jälle andeks andma.
Ta ütles, on teenindajatöö paljudele justkui vaheaste jõudmaks niinimetatud päris tööle. Paraku tahavad tänapäeva noored tema sõnul kõike ja kohe ega mõista, et iga raskuse ees ei tasu alla anda. Näiteks kui CVs on kirjas viie erineva teenindajatöö paarikuuline töökogemus, ei näita see Tedre sõnul mitte mitmekülgsust, vaid ebaprofessionaalset suhtumist ja püsimatust. „Unistatakse üle mõistuse suurest palgast ega aduta näiteks seda, millised maksud töötajate eest tuleb maksta, et ta saaks soovitud palga. Noortele tundub, et raha ettevõttesse tuleb ei tea kust ning seda on meeletult,“ ütles ta.
Töötajad ei anna näole, ülemused ei maksa palka
Töötajad kaebavad kõige enam palga pärast, tööandjad aga selle üle, et alluvad otsustavad ühel hetkel lihtsalt koju jääda, selgub tööinspektsiooni andmetest
Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalitluse juhataja Anni Raigna sõnul on vaidlusi töösuhete üle igal aastal aina rohkem. Kui 2012. aastal külastasid inspektorid 86 ettevõtet, siis mullu käidi läbi 135 firmat. Suurem osa ettevõtetest asus Tallinnas ja Harjumaal. Probleemsemad valdkonnad on Raigna sõnul ehitus, kaubandus ja transport.
Raigna märkis, et inspektsiooni poole pöördutakse kõige sagedamini juhtudel, kui palk jäetakse maksmata või kui töösuhetest öeldakse seadusevastaselt lahti. Samuti on levinud, et töötajatega ei sõlmita kirjalikke lepinguid. See teeb töövaidlustes raskemaks välja selgitada, kummal osapoolel on õigus.
Samuti on murekohaks töövahetuste venimine üle lubatud 13 tunni ja see, et töötajad ei saa iganädalast 36 või 48 tunni pikkust järjestikku puhkeaega. Peale selle on järelevalvete käigus avastatud uus trend, kus töölepinguid ei sõlmita, ent töötamise registrisse märgitakse töötajad kui vabatahtlikud. Raigna sõnul pole kadunud ka tasuta proovipäevade tegemine, mis pole töölepingu seadusega lubatud. „Töötaja-töö sobivuse hindamiseks on katseaeg,“ märkis Raigna.
Tööandjad kaebavad Raigna sõnul kõige rohkem alluvate ebastabiilsuse pärast. Näiteks ei ilmu töötaja enam ühel päeval tööle ja teda pole võimalik ka kätte saada. Teise levinud stsenaariumi järgi ütleb töötaja töösuhte kergekäeliselt üles, jäädes lootma seadusest tulenevatele hüvitistele.
Raigna ütles, et tööandjad ja töötajad teavad oma õigusi ja kohustusi üha paremini ja seetõttu osatakse end ka paremini kaitsta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kaubandus
Hetkel kuum