Rõivas: sanktsioonid Venemaa vastu ei leevene

Üle poole ELi valitsusjuhtide erakorralisest tippkohtumisest võtsid arutlused olukorra üle Ukrainas. Tippkohtumisel viibis külalisena ka Ukraina president Petro Porošenko.

Koos Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga rahu vahendanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles tippkohtumise järel ajakirjanikele, et kui relvarahust reaalselt asja ei saa, ei välista ta Venemaa suhtes täiendavate sanktsioonide kehtestamist.

Intervjuu Taavi Rõivasega tippkohtumise järel

Seda ma ei tea. Aga küsisin Porošenkolt, kuidas Ukraina majanduslikult hakkama saab, kas selle abipaketiga on likviidsus tagatud. Ta ütles, et puhver on olemas, et reforme ellu viia. See on üks lootuskiir Ukrainat valdavas pimeduses.

IMFi raha läheb paljus selleks, et Ukraina saaks katta varasemate laenude teenindamise kulud. Samas on riigis olukord, kus 15% tööstusest (toodangu järgi) on hävitatud ja separatistlikud alad ei maksa makse. See ei tee riigi pidamist ja reformide elluviimist lihtsamaks. Selleks see rahvusvaheline laenuabi.

Ülemkogul oli esimene võimalus kohtuda Kreeka uue peaministri Alexis Tsiprasega. Milline on siis tema tulevikunägemus Kreeka jaoks?

Me ei avanud Kreeka teemal arutelu. See teema on rahandusministrite laual. Eile nad lahenduseni ei jõudnud. Aga selge on see, et valmisolekut laenukoormat vähendada või täiendavaid järeleandmisi teha - seda on raske saavutada. ELi riigid ootavad Kreekalt võetud kohustuste täitmist, reformide jätkamist. Laenuabiga saab aidata riike, kes ise pingutavad. Laenu funktsioon ei ole ühiskonna kulutuste taseme üleval hoidmine, vaid see, et anda aega reformidega toimetulekuks. Seal on Kreekal veel palju teha.