Bloomberg: Eesti on anti-Kreeka

“Me ei saa laenata jooksvate kulude tarbeks,” ütles rahandusminister Maris Lauri. “Need kipuvad juurduma ja me oleme näinud, kuhu on jõudnud Kreeka või kuidas läks Venemaal aastatel 1997–1998.”

Lisaks sellele, et Eesti kardab Kreeka-stiilis laenude najal kulutamist, on valitsuse väitel vaja olla valmis ajaks, kui Eesti ei kvalifitseeru enam Euroopalt abi saamisele ja peab raha mujalt juurde hankima. See juhtub siis, kui SKP inimese kohta tõuseb üle kahe protsendi ehk ületab 75 protsenti eurotsooni keskmisest.

Kõik pole sellise ettevaatlikkusega siiski rahul. Kui Euroopa Keskpank teatas eelmisel kuul oma võlakirjade ostuprogrammist, õhutasid ettevõtjad ja teadlased Eesti poliitikuid emiteerima võlakirju, et investeerida maanteedesse ja raudteedesse.

Hoolimata Euroopa Keskpanga soodsatest võimalustest, ei näita Eesti aga olulisi märke, et lähiajal laenataks raha finantsturgudelt. Eesti, kelle mõju eurotsooni majandusele on kõigest 0,2 protsenti, jääb seega oma laenupoliitikas üksinda.

“Eesti on tõepoolest isesorti kuju eurotsoonis,” ütles European Centre for International Political Economy direktor Fredrik Erixon. “Ükski teine riik ei oma selliseid uskumusi, kuidas suuremad makromajanduse probleemid saavad alguse reaalmajandusest.”