Maksukoormuse mänguruum pea olematu

Eile taas kaubanduskoja juhatuse esimehe kohale kinnitatud Nordic Contractors ASi juhatuse esimees Toomas Luman ütes, et kaubanduskoda on uue valitsusliidu katteallikate lahenduse suhtes skeptiline.

Näiteks ei tohiks ettevõtjate arvates majutusteenuse käibemaksu soodustust kaotada nii järsult, et valdkonna käibemaks kasvaks hüppeliselt 11%. Mõistlikum oleks majutusteenuse käibemaksu tõstmine hoopis astmeliselt.

"Kaubanduskoda näeb, et valitsus on tegemata jätnud palju analüüsi, mis tuleks enne otsuste vastuvõtmist ära teha," ütles Luman. Ta lisas, et valitsus võiks kindlasti ettevõtjaid rohkem kuulata. "Paraku on alati nii, et kuulajate arvates kuulavad nad liiga palju ja rääkijad leiavad, et neid ei kuulata piisavalt," ütles ta, lisades, et selline hoiak ei muutu ühiskonnas kunagi.

Samas leidis Luman, et uue valitsuse otsus vähendada tööjõumakse on samm õiges suunas. "Kas sotsiaalmaksu langetamine üks protsent on piisav või ei, on arutelu omaette," ütles ta.

Lumani sõnul on arusaadav, et kui kuskilt otsast makse vähendatakse, siis kuskilt peab neid ka suurendama. Tema hinnangul on Eesti maksukoormus maksimaalsel tasemel ja valitsusel on maksudega mängimiseks vähe ruumi. "Maksukoormust suurendada ei tohi, mistõttu ongi mänguruum koormusest vaid pluss-miinus üks protsent," ütles ta.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on arusaadav, et igasugune maksutõus on ebameeldiv ja paljudele ettevõtjatele see ei meeldi. Näiteks on tema sõnul on ilmselge, et hotellisektori ettevõtjatele ei meeldi majutusteenuse käibemaksu soodustuse kaotamine, millega valdkonna käibemaks tõuseb 11%.

"Ettevõtjad on praeguse olukorraga harjunud, kuid usun, et lõpuks nad mõistavad, et Eesti ühiskond pole nii jõukas, et maksta erinevatele valdkondadele käibemaksu pealt veel peale," ütles Rõivas. Tema sõnul tuleb hoolitseda selle eest, et turismivood ei väheneks, siis ei ole ka ettevõtjatel hotellisektoris kaost oodata. "Mõne euro võrra kallim hind turiste Eestist eemal ei hoia," märkis ta.

Rõivas lisas, et kütuseaktsiisi tõstmine on saanud ilmaasjata palju kriitikat. "Kütuseaktsiisi tõstmine on vajalik ja hinnatõus pole talumatult suur," märkis ta. Tema sõnul pole 5sendine hinnatõus aastas midagi, mis peaks tekitama tõsist vastuolu.

Kütuseaktsiisi tõusu on kritiseerinud ka ettevõtlusminister Urve Palo. Rõivase sõnul on Palo valitsusliidu iga otsuse tegemise juures kohal olnud, mistõttu panevad tema väljaütlemised aktsiisitõusude kohta teiste koalitsiooniliikmete kulme kergitama. "Kui ta nüüd ütleb, et talle aktsiisitõusud ei meeldi, siis jumal temaga," ütles Rõivas.

Rõivas lisas, et katteallikatena oli koalitsiooni läbirääkimislaual mitmeid alternatiive, millest ühel või teisel põhjusel loobuti. Üheks selliseks oli käibemaksumäära tõstmine 1%. "Selle puhul leidsid kõik partnerid, et käibemaksu järsk tõstmine oleks inimestele ootamatu. Pigem minna edasi asjadega, mis senimaani on olnud," ütles ta.

Alternatiividena arutati veel erinevate maksusoodustuste kaotamist, teede investeeringute kärbet, astmetlist tulumaksu ja automaksu. "Leidsime, et mõistlikum on hoopis väikeste sammudega tõsta kütuseaktsiisi," ütles ta.

Baltika ASi juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul peab valitsus leidma viisi, kuidas majandus kasvama panna. "Tulude ümberjaotamisest lisakasvu ei tule ja 1% sotsiaalmaksu langetamisest kasu pole. Kui see jääb ainsaks sammuks majandust turgutada, siis ma ei näe sellel mõtet," ütles ta.

Milderi arvates ootab ettevõtja valitsuselt ennekõike stabiilset keskkonda. "Mõistlik oleks asju arutada aasta kaupa, mitte ära otsustada ja kolmeks-neljaks aastaks puutumata jätta. Majanduskeskkond muutub selleks liiga kiiresti," ütles ta. Milder ütles, et valitsusliit pole veel lõplikult kõiki otsuseid vastu võtnud. "Loodan, et enne, kui asjad lukku pannakse, küsitakse ka ettevõtjate arvamusi," ütles ta.

Tarmetec OÜ juhatuse esimees ja kaubanduskoja uue juhatuse liige Toomas Lepp ütles, et pikas perspektiivis pole tarbimismaksude suurendamine tema arusaamade vastu. See-eest on tema sõnul häiriv see, et enne aktsiiside tõstmist ei vaadanud uus valitsus, kuidas kokku hoida riigi ja parlamendi kulutusi. "Kui seda oleks tehtud, oleks ühiskond ka muudatused paremini vastu võtnud," ütles ta.

Rohkelt kriitikat saanud kütuseaktsiisi tõstmine Lepa sõnul tema ettevõtet ei kahjusta. "Tõrge ongi pigem psühholoogiline. Olen harjunud tegutsema nii, et kõigepealt koristan ikka enda kapid ära ja vaatan, mis enda ettevõttes ära teha saab. Ootan riigilt sama," ütles Lepp.