• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 28.04.15, 12:12

Ametiühingud koguvad allkirju haigushüvitise taastamiseks

Eesti ametiühingute keskliit kogub allkirju petitsioonile, et taastada töötaja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine alates esimesest haigestumise päevast.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.
  • Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson. Foto: Raul Mee
“Samuti peaks hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel,” on kirjas petitsioonis.
Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadusi selliselt, et tööandja alustaks haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast 60% ulatuses ja haigekassa võtaks kohustuse üle viiendal päeval 70% ulatuses.
Praeguseks on kogutud üle poolteise tuhande allkirja ning nende kogumine jätkub mai keskpaigani, kirjutas Põhjarannik.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson tunnistas Põhjarannikule, et riigieelarve seisukohast on nende projekt küll üsna kallis, ent ta on haigekassa juhtkonnaga juba nõu pidanud ja saanud lootustandva vastuse, et raha selleks on võimalik leida ning et nende ettepanek ei ole sugugi ebareaalne.
Need kolm päeva, mida praegu töötajatele ei hüvitata, nõuaksid riigieelarvest vähemalt 75 miljonit eurot aastas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele