Loe Kreeka peaministri pöördumist rahvale

Kreeka kodanikud,

Viimased kuus kuud on Kreeka valitsus pidanud pretsedenditu majandusliku ahistamise tingimustes võitlust teie 25. jaanuaril antud mandaadi täitmise nimel.

Mandaadi, mis nägi ette läbirääkimised meie partneritega, et lõpetada kärpekuur ja tuua meie riiki tagasi jõukus ja sotsiaalne õiglus.

Toimiva kokkuleppe sõlmimiseks, mis austab nii demokraatiat kui ka Euroopa reegleid ning mis viib kindlalt kriisist välja.

Läbirääkimiste käigus nõuti meilt korduvalt eelmiste valitsustega sõlmitud memorandumites sisaldunud poliitika elluviimist, hoolimata sellest, et Kreeka rahvas need memorandumid viimastel valimistel ühemõtteliselt hukka mõistis.

Me ei kaalunud kordagi allaandmist – mitte hetkekski. Või teie usalduse petmist.

Viis kuud väldanud raskete kõneluste järel esitasid meie partnerid meile eurogrupi kohtumisel ettepaneku-ultimaatumi, võttes sihikule Kreeka demokraatia ja Kreeka rahva.

Ultimaatumi, mis on vastuolus Euroopa alusprintsiipide ja väärtustega. Meie ühise Euroopa projekti väärtustega.

Kreeka valitsuselt oodati ettepaneku vastuvõtmist, mis asetakse Kreeka rahva õlule uue talumatu raskuse, mis õõnestakse Kreeka majanduse ja ühiskonna toibumist mitte ainult ebakindluse külvamise kaudu, vaid süvendades veelgi sotsiaalset ebavõrdsust.

Institutsioonide ettepanekud sisaldavad meetmeid, mis näevad ette tööturu veel ulatuslikuma dereguleerimise, pensionikärped, avaliku sektori palkade veel suurema langetamise ning samuti toiduainete, restoranide ja turismisektori käibemaksu tõstmise ja Kreeka saarte maksusoodustuste kaotamise.

Need ettepanekud, mis on otseses vastuolus Euroopa sotsiaalhartaga ning põhiõigustega tööle, võrdsusele ja väärikusele, näitavad, et teatud partnerid ja institsioonide liikmed ei ole huvitatud elujõulise ja kõigile osapooltele kasuliku lepingu sõlmimisest, vaid hoopis Kreeka rahva alandamisest.

Need ettepanekud illustreerivad peamiselt Rahvusvahelise Valuutafondi nõutud karme ja karistavaid kokkuhoiumeetmeid. Nüüd on Euroopa juhtivatel jõududel aeg sellele väljakutsele vastata ning haarata initsiatiiv, et Kreeka võlakriisile otsustavalt lõpp teha. Kriisile, mis mõjutab ka teisi Euroopa riike, seades ohtu ei midagi vähemat kui Euroopa integratsiooni tuleviku.

Kreeka kodanikud,

Meil on ajalooline vastutus hoolitseda selle eest, et Kreeka rahva kannatused ei oleks olnud asjata ning tugevdada demokraatiat ja meie rahvuslikku suveräänsust. Selline vastutus lasub meie õlul.

Vastutus meie riigi tuleviku eest. See vastutus kohustab meid vastama sellele ultimaatumile Kreeka rahva suveräänse tahte alusel.

Varem täna õhtul kutsusin kokku valitsuse ja tegin ettepaneku korraldada referendum, et Kreeka rahvas saaks teha otsuse.

Minu ettepanek võeti üksmeelselt vastu.

Homme toimub parlamendi erakorraline istung, et ratifitseerida valitsuse otsus referendumi korraldamiseks tuleval pühapäeval, 5. juulil. Küsimus valimissedelil on, kas institutsioonide ettepanek tuleks vastu võtta või tagasi lükata.

Olen oma otsusest juba teavitanud Prantsusmaa presidenti, Saksamaa kantslerit ja Euroopa Keskpanga presidenti ning kavatsen homme kirjalikult ELi ja institutsioonide juhtidelt paluda abiprogrammi lühikeseks ajaks pikendamist, et Kreeeka rahvas saaks oma otsuse teha ilma surve ja väljapressimiseta, nii nagu on kirjas meie põhiseaduses ja nii nagu on Euroopa demokraatlik traditsioon.

Kreeka kodanikud,

Ma palun teil otsustada, suveräänselt ja väärikalt nagu nõuab Kreeka ajalugu, kas meil tuleks vastu võtta see väljapressiv ultimaatum, mis nõuab lõpmatuseni rangeid ja alandavaid kärpeid, ilma väljavaateta, et me kunagi veel ühiskondlikult ja rahanduslikult omil jalgel seisame.

Meil tuleb autoritaarsusele ja karmidele kärbetele vastata demokraatiaga – rahulikult ja otsustavalt.

Kreeka, demokraatia häll, peab saatma kõlava demokraatliku sõnumi Euroopa ja kogu maailma avalikkusele.

Ja ma luban omalt poolt, et respekteerin teie demokraatliku valiku tulemust, olgu see milline tahes.

Ma olen absoluutselt veendunud, et teie vastus respekteerib meie riigi ajalugu ja saadab üle maailma väärika sõnumi. Sellel otsustaval hetkel peame kõik meeles pidama, et Euroopa on ühtne kodu kõigile selle rahvastele.

Et Euroopas ei ole omanikke ja külalisi. Kreeka on ja jääb Euroopa lahutamatuks osaks ja Euroopa Kreeka lahutamatuks osaks.

Kuid Euroopa ilma demokraatiata on Euroopa ilma identiteedi ja kompassita. Ma kutsun teid kõiki üles toimima rahvuslikult ühtselt ja enesekindlalt, langetama väärilise otsuse.

Meile jaoks, meie tulevaste põlvede jaoks, Kreeka ajaloo jaoks. Meie riigi suveräänsuse ja väärikuse jaoks.