EAS lõi fotograafide vahele kiilu

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 7. juuli 2015 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EAS lõi fotograafide vahele kiilu
Eesti Fotograafide Liidu juhatuse liige Kaupo Kikkas sõnas, et kõigile ei meeldigi, kui nende teadmistes kaheldakse või neid kontrollitakse.Foto: Tiina Kõrtsin / Õhtuleht
EAS esitas hankel osalevatele fotograafidele soovitusliku nõude esitada kutsetunnistus, mis annab kriitikute hinnangul eelise teatud kitsale ringile piltnikele.
“Kutsetunnistuste väljastamist ma äriks ei nimetaks. Küll aga teenib tunnistuste idee Eesti Fotograafide Liiduga otse ja kaudselt seotud fotograafide ärihuve, sest tunnistusi mitteomavaid fotograafe püütakse turul kõrvale suruda,” rääkis pressifotograafide liidu liige Erik Prozes, kes kutsetunnistusi ei poolda. “Kõlava nimega Eesti Fotograafide Liit on hetkel marginaalne keha, mis liitmise asemel tegutseb pigem sissetungija ja ahistajana.”
MTÜ kinnitab taseme
Mittetulundusühingu fotograafide liit juhatuse liige Kaupo Kikkas kostis, et igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel, pealegi on Prozese väide piinlik. “Kui kogu organisatsiooni käive on aastas 6000 eurot, siis vabandust, kust peaksid tulema need ärihuvid?” imestas ta.
Kutseandja rollis fotograafide liidu kodulehel seisab, et „järjest tihenevas konkurentsikeskkonnas annab tõestatud kompetentsus tugeva konkurentsieelise ka koduturul”. Liidu kodulehelt saab veel teada, et liit pakkus enne hanget abi küsinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS), et fotode ja fotograafide tehnilisi oskusi õnnestuks hinnata tänu kutsetunnistusele.
“Eesti Fotograafide Liidu esindaja sõnul on kutseeksami sooritamine küll vabatahtlik, aga kuidas saab vabatahtlikuks nimetada situatsiooni, kus fotograafi šanss võita riigihanget hakkab suurel määral kutsetunnistusest sõltuma?” küsis Prozes.
Teeb fotograafidele eksameid
MTÜ Eesti Fotograafide Liit (EFL) jätkas fotograafide kutseandjana pärast seda, kui võitis läinud novembris konkursi, mille korraldas haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutsev vastava kutseala nõukogu. EFL teeb eksameid nii Tallinna polütehnikumi fotoosakonna lõpetajatele kui tegevfotograafidele.
EFLi juhatuse liikmed on Kaupo Kikkas ja Arnold Tokko, tegevjuht Urmas Ääro.
Võõras vorm
Seni ei ole EAS hangetel fotograafidelt kutsetunnistusi küsinud, sest on ostnud fotosid, mitte teenust. “Fotode ostu puhul ei oleks kutsetunnistus midagi juurde andnud, sest oluline oli foto kvaliteet, mitte fotograafi tase,“ selgitas EASi projektijuht Elina Vilja. Ta lisas, et kuna fotograafide hanget tegi EAS esimest korda, oli vaja hinnata fotograafide tehnilisi oskusi, mis näitab, kas nad suudavad sisuliselt väga erinevate töödega hakkama saada.
Kuigi tunnistus polnud kohustuslik, andis see kuni 20 väärtuspunkti. Hankel osaleda tahtjad said puuduva tunnistuse, kui tegid juuni lõpus eksami, mille eest tuli välja käia 188 eurot. Hankel vajalik või kõrgem tase on 29 fotograafil.
Tunnustatud loodusfotograaf Sven Začek oli üks neist, kes sattus ootamatult sundseisu. Tal oli valida, kas jätab tunnistuse esitamata, kaotades hindamisel oluliseks osutuda võivad punktid, või teeb kutseeksami. Začek valis eksami. “Parima kutsetunnistuse annab ikkagi klient. Kui aga asi puudutab riigiraha jagamist, siis klient ei pruugi olla pädev otsustama tehniliste nüansside üle,” kommenteeris Začek.
Fotograaf Julia-Maria Linna nägi hanget, kus huvituti kutsetunnistusest, esimest korda. “Minul polnud seda esitada,” lausus Linna, kes seekord eksamile ei läinud. Samas on Linnal bakalaureusekraad fotograafias ja sidekooli tunnistus. “Kumbki paber poleks sobinud, mis on vähe veider.”
Profifotograaf Viktor Koškin leiab, et kui fotograafid ei taha riigihangetest suud puhtaks pühkida, peavad nad kutseeksami tegema. “Kahjuks ei jää tegevfotograafidel ellujäämise nimel muud teha, kui alluda diktaadile, mille on kehtestanud väike grupp aktiviste koostöös kutsekojaga,” kommenteeris ta. “Pean oluliseks kutsestandardid üle vaadata, viia nad vastavusse reaalsete kõrgemat kategooriat õigustavate oskuste-teadmistega ja leida neid eksameid vastu võttev sõltumatu rahvusvaheline komisjon.”
EAS korraldas fotograafide hanke, et leida lepingulised pildistajad, kellelt erinevates valdkondades kahe aasta jooksul visitestonia.com fotopangale vajalikke pilte tellida.
Raamlepingu maksumus peab jääma vahemikku 0 kuni 210 000 eurot. Kogumaksumus sõltub tellitavatest kogustest.
Igas kategoorias valitakse maksimaalselt kaks fotograafi, hankelepinguid saab seega sõlmida 14 fotograafiga.
Saabus 21 hankepakkumist, EAS ei täpsustanud, millal hanketulemused selguvad.
Allikas: EAS
EASile varem töid müünud fotograaf Jaak Nilson otsustas eksami kasuks, kuid tõdes, et otseselt ei ole fotograafidele antud kutsetunnistust vaja. “Eelmistel hangetel seda ei olnud ja hanked said tehtud. Ju EASil oli probleem, et nad said eelmisel hankel pilte, millega polnud midagi peale hakata. Võib-olla taheti asja suunata natuke kitsamale ringile,” ütles Nilson ja märkis, et lõputu konkurents ei olegi kunagi hea.
“Olen aru saanud, et vist enamik neist, kes hankel osalesid, on kontorist läbi käinud ja selle paberi saanud,” lausus Nilson. Ta nentis, et tegi kutseeksami, muidu tekkinuks eelis mõnel konkurendil, kellel on tunnistus käes.
“Eks teatud seltskond püüab turgu korrastada. Ma ei usu, et see kellelegi eriline ärimudel oleks. Igapäevases töötegemises ei mängi see (kutsetunnistus – toim) rolli. Kui pildistada pulma või hoonet, siis klienti eluilmaski ei huvita, kas sul on tunnistus või ei ole. Ta tahab tulemust. Ma ei ole risti vastu, aga käsi ka kokku ei löö,” rääkis Nilson tunnistuse vajalikkusest.
Eraldab terad sõkaldest
Fotograafide liidu juhatuse liikme Kaupo Kikkase sõnul ei meeldi kellelegi, kui nende teadmisi kontrollitakse või neis kaheldakse. “Fotograafi eksimus eeldatavasti ei lõpeta kellegi elu, aga ma olen kindel, et kõik me oleme kuulnud lugusid pettunud klientidest ja soss-sepp fotograafidest,” viitas Kikkas, et tunnistus aitab esile tuua oma ala profid.
Kikkase sõnul on suurepärane, et EAS kutsetunnistusega arvestab. “Kuigi selles hankes saaks kindlasti asju parandada, on tegu revolutsioonilise hankega, kus hinnatakse 60% kvaliteeti ja vaid 20% hinda,” ütles Kikkas ja lisas, et fotograafid, kes enne kurtsid, et nende töid ostetakse alampakkumisega, kurdavad nüüd, et enam nii ei tehta.
“Kas soov võita riigihange ja saada tööd on mingil moel vale? Igal fotograafil või fotograafide grupil on võimalik taotleda kutset andva organisatsiooni staatust ja nad saavad päeva lõpuks oma töötunnid kokku arvutada ja vaadata, kui kasulik see kõik oli,” sõnas ta.
Liidu lobitöö
Fotograafiahuvilistele loodud e-poe 35mm.ee asutaja Oliver Lillma hinnangul on fotograafide liit lobitööd teinud. Üks aastaid tiirelnud linnalegend räägib, et peagi tuleb kõigil fotograafidel riigihangetel osalemiseks kutsetunnistus omandada. “Pretsedent on nüüd EASi hankega olemas ja see on paganama inetu,” ütles Lillma, varjamata kriitilisust. “Olles töötanud riigiasutuses ja põgusalt hangetega kokku puutunud, julgen väita, et hange on suunatud kitsale ringile.”
Erik Prozese hinnangul ei tõuse hangete kvaliteet, kui kutsetunnistus ka tulevikus tingimustesse lisatakse. Ta mõistab koolilõpetajate eksamineerimist, aga üle 10 või 20 aasta iga päev tööd teinud ja auhindu võitnud fotograafe ei tohiks primitiivsel kutsetasandil kiusata. Absurdsuselt on olukord Prozese arvates võrreldav sellega, kui kontrollitaks professionaalsete lauljate viisipidamist või kirjanike õigekirjaoskust, mille põhjal määrataks neile vastav kutse tase.
Hanke sisu jättis vabad käed
Fotograafidel oli EASi uuel hankel väga keeruline hinda pakkuda, sest piirid jäid hägusaks. EASi sõnul ei saagi raamlepinguga sisu paika panna.
Kui eelmisel hankel kirjeldas EAS, millest fotosid soovib, siis seekord pidi pakkuja fotograaf Sven Začeki sõnul ütlema hinna, teadmata, mida EAS tahab. EAS küsis tunnihinda ning lisakulud, näiteks modellidele, transpordile ja rendivalgustusele, saab hiljem läbi rääkida. “Tingimustest kumab läbi kiirustamine. Ei ole päris läbipaistev hange minu meelest. Just seepärast, et keegi nihverdab end sinna, saab kõrged punktid ja pärast hakkab sinna otsa kulusid laduma, mis võivad meeletud olla,” tõi Začek välja hanke nõrga koha. “Kui küsisin, et kuidas saab hinda teha, kui stsenaarium on teadmata, siis vastati, et kahe aasta jooksul, kui tellimusperiood kestab, ei oska nad öelda, milliseid võtteid võib tulla. Väga imelik rahapaigutus.”
EAS väitis, et kuna tegemist on raamlepinguga, siis otsustatakse ainult hankepartnerite, mitte tellitava töö sisu üle. Lepinguperiood kestab 2017. aasta lõpuni. „Selle aja jooksul tuleb palju projekte ja töid, mida ei ole võimalik ette kirja panna, sest need pole veel teada,“ ütles EASi projektijuht Elina Vilja, märkides, et seetõttu küsiti osades kategooriates tunnihinda.
Hankel osalenud fotograaf Jaak Nilson nõustus Sven Začekiga, et kõike hankes nõutut polnud lihtne täita. “Olen nõus, et mõni asi oleks võinud parem olla. Väga raske on öelda tunnihinda. Ma ei tea, kas pean mingit maja pildistama Tallinnas, Haapsalus või Saaremaal. Ma ei tea, kui suured on kulud, mida oodatakse ja kui palju pilte ostetakse,” rääkis Nilson, kelle arvates võinuks küsida pildihinda. “Ma ei nurise ka, sest riigihanked ongi natuke kummalised. Protestijatega ma ei ühine.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum