Kust tuleb innovatsioon?

Artikkel

- Uudised
- 30. juuli 2015 kell 13:26
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kust tuleb innovatsioon?
SA Tallinna Teaduspark Tehnopol juhataja Jaak Raie sõnul tuleb ligi 80% nende teaduspargis tegutsevate ettevõtete käive välisturgudelt.Foto: Terje Lepp
Äripäev uuris kolmelt teaduspargilt - SA Tartu Teaduspark, TTÜ Mektory ja TTÜ ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol -, kust tuleb innovatsioon?
Esimene lugu: Tartu Teaduspark - kiirendusrada tehnoloogiafirmadele
SA Tartu Teaduspark väärtustab eeskätt füüsilist keskkonda, lähtudes oma tegevuses nägemusest, et loovus ja uudsed ideed tekivad tihemini inimestevahelisest suhtlusest.
Innovatsioon sünnib reeglina firmades ja tihti just tootmisettevõtetes, rääkis SA Tartu Teaduspargi projektijuht Vaido Mikheim. "Ka koostöös ülikoolidega sünnib palju innovaatilist, aga see osakaal on meie kogemuse põhjal kuni 10% juhtudest," sõnas ta.
Lõviosa innovatsioonist sünnib tema sõnul ettevõtetes ülikoolide lõpetajate, ettevõtete töötajate ja eelkõige inseneride töö tulemusena. Innovatsioon on Mikheimi sõnul eelkõige turu uus toode või teenus ning edu toob see, kui toode või teenus on müüdud.
Eestis leiutati ainulaadne mikrotilkade tekitamise tehnoloogia
TTÜ Tehnopoli toetusel töötasid TTÜ teadlased välja maailmas ainulaadse mikrotilkade tekitamise tehnoloogia, mis on mõeldud kaasakantavate analüüsiseadmete jaoks erinevates valdkondades sisejulgeolekust keskkonnaseire ja kosmoseuuringuteni.
Idee kasvas professor Mihkel Kaljuranna sõnul välja pragmaatilisest vajadusest. "Kemikaalid, mida eriti kasutatakse keemilises analüüsis, on tihti mürgised ja/või kallid, seega püüeldakse selle poole, et vajalikud kogused miinimumini vähendada."
Leiutis kuulub mikrofluidika valdkonda, mis tähendab miniatuursete kemikaalitilkade liikumise programmeerimist. "Sisuliselt on tegemist mikroprotsessori "keemilise" analoogiga. Nii nagu mikroprotsessorid tõid kaasa infotehnoloogia arengu uue taseme, loodame meie, et ka analoogne areng kemikaalide käitlemises toob kaasa kvaliteedihüppe bioloogilistes ja keemilistes eksperimentides," selgitas Kaljurand.
Kuna keskkond on innovaatilise suunaga äriprojektide arenguks vaieldamatult oluline, on Tartu Teaduspark seda järjest enam arendanud.
Igal pargil oma fookus
Tartu Teaduspargis on suund tehnoloogiafirmadele. "Eelkõige pakume tuge riistvara-, IT-, materjalitehnoloogia-, ning insenerifirmadele. Veidi on ka biotehnoloogiat," selgitas Mikheim. Tartu Teaduspargi parim edulugu on Metec Grupp, mis alustas Tartu Teaduspargis 1994. aastal. Praegu on neil Tartus tehased, mis toodavad veoautode detaile ja meditsiinitehnikat. Ettevõte annab tööd ligi 300 inimesele.
Tartu Teaduspargi juhatuse liikmee Toomas Noorema sõnul pakub park alustavale ettevõtjale ennekõike labori-, töökodade- ning kontoriruume. "Pakume ka konsultatsioone ja abi firma loomisel, äriplaani koostamisel, ka raamatupidamis- ja finantsteenuseid," loetles ta. Abi saab ka juriidiliste dokumentide koostamisel, töölepingute ja töökaitse alal.
Teaduspark pakub tootearenduse teenuseid oma majas Protolabi, Nanolabi ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri baasil. Teaduspargis tegutseb 100 firmat 400 töötaga, neist 200 on inseneriharidusega, kümmekond teaduste doktorit. Tänu Buildit ärikiirendi mentoritele on paljud ettevõtted rahvusvahelise kaliibriga, viies potentsiaalsed koostööpartnerid omavahel kokku.
Soovijaid enam kui ära mahub
Tänavu juunis ilmus National Geographic Eesti ajakirjas artikkel Tartust kui Lõuna-Eesti innovatsioonipesast. Firmade huvi on vägagi suur ning täna ei suudetagi kõiki soovijaid ära majutada. "Eelkõige valime oma profiiliga sobituvaid firmasid, kellel olemas kasvupotentsiaal ja uudsed tehnoloogiad," lausus Noorema. Ühist turundustegevust kohtab teadus- ja loomelinnakute vahel suhteliselt vähe. Peamiselt koordineeritakse suurüritusi ning levitatakse infot üksteise meediakanalites.
Puudus pooltööstuslikest laboritest
Mikheimi sõnul on Eestis puudu nn pooltööstuslikest laboritest. Nii tootearendus- kui testimisvõimalused peaksid tema sõnutsi olema vähemalt Tallinnas, Tartus ja Narvas ning Kohtla-Järvel. "Eriti suur puudus on sertifitseeritud testimislaboritest, sest ilma katsetusteta ja sertifikaatideta ei saa me oma tooteid rahvusvahelistel turgudel müüa," ütles Mikheim.
Tänaseks on riik inkubaatorite rahastuse lõpetanud ja nii Tartu kui ka Tallinna teaduspargid seisavad valiku ees - mida teha edasi? Tartu Teaduspargis on selles kontekstis viimastel aastatel aktiivselt arendatud riistvarakiirendit Buildit.
Teine lugu: Mektory panustab kõrgtehnoloogiasse
TTÜ Mektory peamine motiiv on luua sünergiat üliõpilaste, teadustöötajate ja ettevõtete vahel ning arendada kodumaist kosmose- ja satelliiditehnoloogiat.
TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory on kõige laiemalt esindatud IT, mehhatroonika ja elektroonikaga seotud idufirmad, mida ühendab IT rakendamine. "Tähtis ei ole niivõrd tehnoloogiasektor, kui meeskond, ärimudel ning idee ise," ütles TTÜ Innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor ja Mektory direktor Tea Varrak. Erinevaid testlaboreid on ülikoolis üle 40.
Ideed sünnivad Varraku sõnul aktiivsete, teadmistega ja loominguliste inimeste peas ning need inimesed vajavad idee rakendamiseks tuge. "Meie abi on väga lai, alates seadme kasutamisest kuni investori leidmiseni," lisas ta.
Mektorys on teiste hulgas edukad idufirmadnagu 3D printimise operatsioonisüsteemidega tegelev 3D Printer OS; maapealse vastuvõtujaama süsteemi ehitav CubeHub; IT-lahendusi pakkuv AddGoals, ning SmartLoad, kes tegutseb energia optimeerimise vallas.
Varraku sõnul vaatavad ülikoolidega seotud linnakud oma strateegias tugevalt ülikooli eelissuundade poole. Lisaks sellele avatakse Mektorys visiooniprojekte, tõstmaks Eesti kompetentsi teatud sektorites. "Meil on käimas kosmosesatelliidiprojekt, kus üliõpilased ehitavad töötavat satelliiti. Sinna on ka erasektori panus oodatud."
Kosmose- ja satelliiditehnoloogiad saavad tuule tiibadesse
TTÜ Mektory Kosmosekeskuse kosmosevaldkonna juht Mart Vihmand ütles, et kõige olulisem erisus TTÜ Mektory puhul võrreldes teiste tehnoloogiaparkidega on see, et nad püüavad ühendada TTÜ teadus- ja inseneeriasaavutuste parimad tahud tudengite õpihimu ning ettevõtlusvaimuga. "See näib meie juures inkubeeritavate kosmoseettevõtete CubeHub ja Radius Space puhul ka toimivat."
Kui näiteks mõned aastad tagasi räägiti kosmosetööstusest Eestis suhteliselt pilkavalt, siis täna ollakse ühe kindlamini globaalsel turul kanda kinnitamas, rääkis Vihmand. Tihti sünnib idee ja edukas ettevõte tema sõnul just ülikoolis õppides, praktikal olles või teadustööd tehes. "Tudeng, kes uue valdkonnaga esimest korda kokku puutub, võib näha seda uue pilguga ning mõne nutika, seni praktiseerimata lahenduseni jõuda," teadis Vihman oma kogemusest.
Kolmas lugu: Tehnopol - eksportööride inkubaator
TTÜ ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopoli targas linnakus asuvad lisaks peakontorile ja Startup Inkubaatorile ärihooned, laborid, tootmispinnad, teadusasutused ning Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž.
"Siin tegutseb ligi 200 tehnoloogiaettevõtet, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tervisetehnoloogia, rohetehnoloogia ja mehhatroonika vallast," loetleb Tehnopoli juhataja Jaak Raie. Nendel aladel loob teaduspark Raie sõnul ettevõtete vahel sünergiat ja koostöövõimalusi, pakub ekspordivõrgustikku ning motiveerib koostööle ülikoolidega.
Ekspordivad esimesest päevast
Tehnopoli ettevõtetel tuleb ligi 80% käibest välisturgudelt. Raie selgitas, et üldjuhul on Eestis alustavatel tehnoloogiaettevõtetel eesmärgiks välisturgudele jõudmine. "Startup-inkubaatorisse jõudvad ettevõtted on eksportturgudel juba esimesest tegutsemispäevast," rääkis ta ja lisas, et üldiselt lähtuvad tehnoloogiaettevõtted globaalsest turupotentsiaalist.
Raie on seisukohal, et innovatsioon tekib siiski peamiselt inimeste peades, mistõttu on olulisimaks just vaimse ruumi kujundamine uute võimaluste tekkeks ja märkamiseks. "Süsteemselt ja pidevalt motiveerime inimesi koostööle, loome võimalusi ettevõtluse ja teaduse kohtumiseks - linnakus on teadusarenduskeskusi ja laboreid. Lisaks korraldame inspireerivaid sündmusi ja koolitusi nimekate kodumaiste ning välisesinejatega."
Tehnopol II
Lähiaastatel on Raie sõnul plaanis Tehnopolis olulised arendused, mis on koondanud projekti Tehnopol 2.0 ning mille käigus saab värske ilme kogu linnak. "Planeeritud on Küberneetika maja renoveerimine. Lisaks alustame sügisel koos Astlandaga uue ärihoone Tehnopol II ehitamist."
Raie sõnul on iga linnak eraldiseisev ning ühiseid reklaamikampaaniaid ei korraldata. "Sel sügisel toimub TTÜ ja TÜ eestvedamisel teaduse ja ettevõtluse festival, kus oleme ühiselt väljas Tartu Teaduspargiga," ütles Raie.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum