Pille Ivask • 30. august 2015
Jaga lugu:

Kreeka uusima partei juht imetleb Venemaad ja tahab Grexitit

Kreeka uusima partei Rahvuslik Ühtsus juht Panagiotis Lafazanis  Foto: epa

Kreeka poliitmaastiku uusima tulija Rahvusliku Ühtsuse juht Panagiotis Lafazanis ütles intervjuus CNBC-le, et Kreeka vajab uut hingamist ning näeb võimalike lahendustena koostööd Venemaaga ning eurotsoonist lahkumist.

Vasakradikaalse Syriza sees on kired lõkkele löönud: kasinusmeetmete vastu olevad liikmed on parteist välja astunud ning uue poliitilise jõu moodustanud.

Teisipäeva seisuga oli Syriza keskkomitee 201 liikmest 53 esitanud lahkumisavalduse. Lahkumist põhjendasid nad vastuoluga kolmandale abipaketile. Enne seda, möödunud neljapäeval, teatas oma tagasiastumisest teatavasti peaminister Alexis Tsipras.

Muutumine üha radikaalsemaks

Parteist lahkunud liikmed kritiseerivad Tsiprast tugevalt. Nii on nad näiteks väitnud, et hiljutised arengud jätavad nii Kreeka enda kui ka Kreeka vasakpoolsete ajalukku musta jälje. 53 lahku löönud poliitikut on juba teatanud, et nad pooldavad äsjaloodud Rahvusliku Ühtsuse parteid (Laiki Enotita). Uue erakonna juht on endine energiaminister ning Syriza kaasasutaja Panagiotis Lafazanis.

Lafazanis on Tsiprast Kreeka abiprogrammi pärast verbaalselt kõvasti nahutanud. Paljud analüütikud väidavad, et pärast 20. septembri valimisi saab Lafazanisest poliitilistes arengutes üks võtmetähtsusega tegelasi ning kasinusprogrammi suur kriitik. Politoloogid arvavad, et valimistel hakkavad võidu nimel võitlema Syriza ning Uus Demokraatia.

Lafazanis andis CNBC-le eksklusiivintervjuu, milles ta lahkas oma poliitilisi arusaamisi. Esmatähtsana märkis ta, et kasinusmeetmed on tarvis saata kus seda ja teist. Tema hinnangul peab Kreeka lõpetama teistele allumise ning hakkama käima mööda uut, iseseisvat ja suveräänset rada.

Samuti peaks tema sõnul palkasid ning pensione tõstma sellele tasemele, kus nad olid enne 2010. aastat. Peale selle näeb partei agenda ette pankade ja eramonopolide natsionaliseerimist. „Rahvuslik Ühtsus tahab jätkata Syriza programmi parimate ideedega,“ selgitas ta ja lisas, et partei toetab detsentraliseeritud majandust, mida juhivad ametiühingud, töötajate nõukogud ning omavalitsuste liidud.

Syriza positsioon ohus

Kreekas usuvad nii mõnedki, et Rahvusliku Ühtsuse loomine võib valimistel Syriza positsiooni ohtu seada. „Alexis Tsipras loobus kõigist Syriza programmi põhialustest,“ lausus Lafazanis ja lisas, et Tsiprase nõustumine tingimustega toob endaga kaasa hävitavad muutused, näiteks palkade ja pensionite languse, mis paneb pikas perspektiivis lõpliku põntsu Kreeka majandusele.

63aastane Lafazanis mõistis hukka nii erastamise kui ka maksutõusud ja pensionikärped. Ta leiab, et uus kasinusprogramm on üdini vale ning ei lahenda Kreeka majanduslikke probleeme. „Kreeka pole müüa,“ rõhutas ta.

Võimaliku lahendusena näeb ta euroalast lahkumist. „Kui meil on võimalik oma programmi täita, siis lahkume eurotsoonist ning taastame oma valuuta. Erinevalt euroala propagandistidest ei usu ma, et sellised arengud oleksid Kreeka jaoks hävituslikud,“ rääkis ta.

Möödunud kuul arutles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble Kreeka abiprogrammi üle ning käis välja Kreeka võimaliku lahkumise eurotsoonist. Liidukantsler Angela Merkel mõistis selle plaani hukka.

Kuna Lafazanis on marksist, väidab ta, et paljud huvigrupid ja erakonnad Euroopas ja Saksamaal juhivad Euroopat üha totalitaarsemasse suunda. „Nad loodavad, et valimised toovad endaga kaasa suurema poolehoiu kasinusmeetmetele,“ ütles ta.

Vaatab Venemaa suunas

Lafazanise umbusaldus Euroopa poliitika ja poliitikute vastu on pannud ta kiikama Venemaa suunas. Näiteks on ta oma kodulehekülje nimetanud „Iskraks“.

Seega ei tule ka kokkusattumusena, et Lafazanis on sel aastal kõvasti vaeva näinud, et Venemaa ja Kreeka omavaheline koostöö energiasektoris tiheneks. Lafazanis on olnud aktiivselt kaasatud läbirääkimistesse, mis puudutavad gaasitoru, mis läheks ka läbi Kreeka.

Lafazanis ütleb, et Venemaa on usaldusväärne partner, samuti imetleb ta Vladimir Putinit. „Kreeka peab arendama uue, multidimensionaalse rahvusvahelise poliitika ning arendama suhteid Venemaaga,“ leidis ta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas