Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigifirmasid tuleb jõuga reformida

    Eesti Energia nõukogu liige Erkki Raasuke leiab, et riik ei ole firmale hea omanik.Foto: Andras Kralla

    Riigifirmadega tuleks käituda nii nagu Vana-Roomas - kui poliitik ei taha võimust loobuda, tuleb see temalt jõuga võtta, leiti tänasel Erkki Raasukese, Taavi Veskimäe ja Aivar Hundimäe arutelul riigifirmadest.

    LHV Grupi juhatuse liige Erkki Raasuke, kes analüüsis majandusministri nõunikuna riigifirmade reformimisvõimalusi, ütles, et kui ta kunagi arvas vastupidi, siis nüüd on ta seda meelt, et riik ongi halb omanik. 
    "See pole lahmiv hinnang teljel halb-hea, õnnestumine-ebaõnnestumine," ütles Raasuke täna BNSi korraldatud riigiettevõtete juhtimise arutelul.
    Tema sõnul eeldab ettevõtte toimimine paljusid omadusi ja baasasju, mida riigil institutsioonina on raske pakkuda. "Riigil on väga palju piiranguid, mis takistavad olemast paindlik, hea, ettenägelik omanik. See paneb ta ka ebavõrdsesse positsiooni. Samas pole paljudel juhtudel paremat alternatiivi ja tuleb selle positsiooniga püüda võimalikult head tulemust saada," märkis Raasuke.
    Halbadest kõige vähem halb
    Ta kirjeldas, et kui vaadata natuke vanemaid majandusi, näiteks Põhja-Euroopas, siis seal on riigiettevõtted lihtsalt ajaga välja kujunenud, mitte et keegi oleks nende kohta ühest otsust teinud.
    "Riigi äriühingu vorm on kõikidest halbadest äriühingu vormidest kõige vähem halb. On see seotud siis turutõrgete või riigikaitsega," ütles Raasuke.
    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tõdes, et riigiettevõtte aktsia ei saa olla otseselt riigi vara, küll aga on tuluallikas.
    "Selle eesmärk võiks olla teenida tulu eelarvesse, riigi äriühing ei ole tingimata halvasti ehitatud, see on pigem juhtimiskvaliteedi küsimus. Halvasti võib olla samamoodi ka eraettevõttes," sõnas Veskimägi.
    Ettevõtte juhina mõtleb ta enda sõnul, mida tahab saada omanikult. Ta leidis, et poliitikud on seetõttu ühed paremad omanikud, sest nad on "kamp kavalpäid", kes suudavad kõige selgemini sõnastada, mida oma ettevõtetelt ootavad.
    "Kui poliitikud nõukogudest absoluutselt elimineerida ning nemad ei sõnasta poliitilist ootust, siis kes veel? Absolutiseeriv käsitlus, et poliitikud riigifirmade juhtimise juures on halb, pole ka õige," kõneles Veskimägi.
    BNS Live: Erkki Raasuke, Taavi Veskimägi ja Aivar Hundimägi.Foto: Andres Haabu
    Vajalik mõju kasvatamiseks
    Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi leidis, et ekslik on arusaam, justkui oleks turvalisem, kui firma kuulub riigile.
    "Vaadates, mismoodi poliitikud on kasutanud riigifirmasid oma populaarsuse suurendamiseks või toetuse kogumiseks, nad ei lähegi  filosoofilisele arutelule, kas riik on hea peremees või mitte. Kui anda ohjad üle, siis nende mõju väheneb ja seega ka nende võimalus võimul püsida," rääkis Hundimägi.
    Küsimusele, kas riigifirmade rohkus on tingitud sellest, et see on mõnus viis edukas olemiseks, vastas Veskimägi, et tema hinnangul on asjad palju juhuslikumad.
    "Riigi osaluste protfellis pole süsteemset loogikat, nt strateegilist loogikat, et hoiame infrat või teenime tulu," sõnas ta.
    Hundimägi jäi siin eriarvamusele, märkides, et riigifirmade nõukogudesse saamisel ei ole midagi juhuslikku, valdavalt peab selleks tema sõnul maksma toetust.
    "Tegelikult on raske vahet teha, et kui Hillar Teder on mõnes nõukogus ja toetab Reformierakonda või Keskerakonda, kas ta on poliitik või ärimees, samamoodi Sõõrumaa," rääkis Hundimägi.
    Kriisid panevad nõukogu proovile
    Hundimäe sõnul on probleem, et me ei tea, kes tegelikult riigifirmade juhatusi kureerivad. "Riigifirmades üldkooskolek ei juhi toimuvat, vaatame kasvõi Vireeni, kus on suur häda, et vahetada välja juht, kes on vassinud ja kelle tööga ei ole minister Kruuse rahul. Sama probleem oli minister Juhan Partsil Tallinna Sadamaga, kus osa nõukogust töötas ministrile vastu."
    Raasuke märkis, et kriisides töötavad nõukogud hästi, tuues näiteks Estonian Airi või Eesti Energiat. Samas on ta näinud riigifirmades ka seda, kuidas nõukogu pole võimeline koostööd tegema, sest mängus on eri huvid. "Raske on meeskonda juhtida, kui pole endal mingit sisendit, kuidas see meeskond kokku pannakse, kui neist kuus vihkab viit," tõdes ta.
    Veskimägi lisas, et segatud meeskonnad, kus on nii poliitikuid kui ka äriinimesed, töötavad paremini. Hundimägi ütles seepeale, et nõukogud hakkaksid muutuma alles siis, kui me kaasaksime riigifirmadesse teistsugust kapitali, näiteks viiksime neist osa börsile.
    Hundimägi leidis ka, et Kristen Michalile ja Reformierakonnale on puhkenud skandaali vaigistamiseks praegu oluline näidata, et neil on kavas mingid positiivsed muudatused riigifirmade juhtimises. Samas jäi ta skeptiliseks, sest ei uskunud, et tegelikult soovitakse riigifirmade juhtimisel midagi oluliselt muuta.
    "Ma arvan, et kolm asja järgneva nelja aasta jooksul ei muutu: riigifirmade juhtimises ei muutu midagi kvaliteetsemaks, haldusreformi ei tehta ja pakendiäris toimuvad pettused ei lõppe, sest see ei ole lihtsalt Reformierakonna huvides, et need asjad muutuks," rääkis Hundimägi ja tunnistas, et loodab, et ta eksib.
    BNS Live: Taavi Veskimägi.Foto: Andres Haabu
    Oluline lahendada juhtimisprobleem
    Veskimägi ütles, et keegi ei taha võimu ära anda, mistõttu tuleb teha nagu Vana-Roomas ja poliitikutelt ise võim ära võtta. Hundimägi lisas, et tuleks vaadata, mida riigil üldse on vaja omada, näiteks kas äriregister, Riigi Kinnisvara või vanglateenus peavad kuuluma riigile.
    Raasuke jäi eriarvamusele ja leidis, et see on teisejärguline, kui palju on riigil firmasid. Tema sõnul on olulisem lahendada juhtimisprobleem, siis hakkavad paljud probleemid end ise lahendama. Ta tõi näiteks Tallinna Sadama, kus enamik nõukogu liikmeid distantseerus küsimusest, kes üldse valis Kiili ja Kaljuranna juhatusse.
    "Nad olid seal üheksa aastat, kordagi ei tekkinud küsimust, et võib-olla on vaja nad välja vahetada. Kui nüüd õnnetus käes on, vaadatakse tagasi 2000ndate algusse, et kes nad siia pani, me täpselt ei teagi, kust nad tulid," kõneles ta.
    Nõukogu esimene ülesanne on Raasukese hinnangul paika panna strateegiline suund ja seejärel mehitada ettevõte. Ta pakkus, et võib-olla Tallinna Sadama nõukogu tegeles viienda ja kuuenda ülesandega, mistõttu esimesed kaks jäid tähelepanuta.
    "Ma ei tea ühtegi näidet, kus Eesti Energia juhatus oleks firma vara kuritarvitanud või korrumpeerunud. Nendel kahel ettevõttel on oluline kvalitatiivne vahe," märkis ta.
     
    Täna toimus Tallinnas Solarise Keskuses Apollo raamatukaupluses neljas üritus seeriast BNS Live. Teemal "Riigiettevõtete juhtimisest sadama ja raudtee näitel" arutlesid Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, LHV Grupi juhatuse liige ja endine majandusministri nõunik Erkki Raasuke ning Eleringi juhatuse esimees ja endine rahandusminister Taavi Veskimägi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.