Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigifirmasid tuleb jõuga reformida

    Eesti Energia nõukogu liige Erkki Raasuke leiab, et riik ei ole firmale hea omanik.Foto: Andras Kralla

    Riigifirmadega tuleks käituda nii nagu Vana-Roomas - kui poliitik ei taha võimust loobuda, tuleb see temalt jõuga võtta, leiti tänasel Erkki Raasukese, Taavi Veskimäe ja Aivar Hundimäe arutelul riigifirmadest.

    LHV Grupi juhatuse liige Erkki Raasuke, kes analüüsis majandusministri nõunikuna riigifirmade reformimisvõimalusi, ütles, et kui ta kunagi arvas vastupidi, siis nüüd on ta seda meelt, et riik ongi halb omanik. 
    "See pole lahmiv hinnang teljel halb-hea, õnnestumine-ebaõnnestumine," ütles Raasuke täna BNSi korraldatud riigiettevõtete juhtimise arutelul.
    Tema sõnul eeldab ettevõtte toimimine paljusid omadusi ja baasasju, mida riigil institutsioonina on raske pakkuda. "Riigil on väga palju piiranguid, mis takistavad olemast paindlik, hea, ettenägelik omanik. See paneb ta ka ebavõrdsesse positsiooni. Samas pole paljudel juhtudel paremat alternatiivi ja tuleb selle positsiooniga püüda võimalikult head tulemust saada," märkis Raasuke.
    Halbadest kõige vähem halb
    Ta kirjeldas, et kui vaadata natuke vanemaid majandusi, näiteks Põhja-Euroopas, siis seal on riigiettevõtted lihtsalt ajaga välja kujunenud, mitte et keegi oleks nende kohta ühest otsust teinud.
    "Riigi äriühingu vorm on kõikidest halbadest äriühingu vormidest kõige vähem halb. On see seotud siis turutõrgete või riigikaitsega," ütles Raasuke.
    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tõdes, et riigiettevõtte aktsia ei saa olla otseselt riigi vara, küll aga on tuluallikas.
    "Selle eesmärk võiks olla teenida tulu eelarvesse, riigi äriühing ei ole tingimata halvasti ehitatud, see on pigem juhtimiskvaliteedi küsimus. Halvasti võib olla samamoodi ka eraettevõttes," sõnas Veskimägi.
    Ettevõtte juhina mõtleb ta enda sõnul, mida tahab saada omanikult. Ta leidis, et poliitikud on seetõttu ühed paremad omanikud, sest nad on "kamp kavalpäid", kes suudavad kõige selgemini sõnastada, mida oma ettevõtetelt ootavad.
    "Kui poliitikud nõukogudest absoluutselt elimineerida ning nemad ei sõnasta poliitilist ootust, siis kes veel? Absolutiseeriv käsitlus, et poliitikud riigifirmade juhtimise juures on halb, pole ka õige," kõneles Veskimägi.
    BNS Live: Erkki Raasuke, Taavi Veskimägi ja Aivar Hundimägi.Foto: Andres Haabu
    Vajalik mõju kasvatamiseks
    Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi leidis, et ekslik on arusaam, justkui oleks turvalisem, kui firma kuulub riigile.
    "Vaadates, mismoodi poliitikud on kasutanud riigifirmasid oma populaarsuse suurendamiseks või toetuse kogumiseks, nad ei lähegi  filosoofilisele arutelule, kas riik on hea peremees või mitte. Kui anda ohjad üle, siis nende mõju väheneb ja seega ka nende võimalus võimul püsida," rääkis Hundimägi.
    Küsimusele, kas riigifirmade rohkus on tingitud sellest, et see on mõnus viis edukas olemiseks, vastas Veskimägi, et tema hinnangul on asjad palju juhuslikumad.
    "Riigi osaluste protfellis pole süsteemset loogikat, nt strateegilist loogikat, et hoiame infrat või teenime tulu," sõnas ta.
    Hundimägi jäi siin eriarvamusele, märkides, et riigifirmade nõukogudesse saamisel ei ole midagi juhuslikku, valdavalt peab selleks tema sõnul maksma toetust.
    "Tegelikult on raske vahet teha, et kui Hillar Teder on mõnes nõukogus ja toetab Reformierakonda või Keskerakonda, kas ta on poliitik või ärimees, samamoodi Sõõrumaa," rääkis Hundimägi.
    Kriisid panevad nõukogu proovile
    Hundimäe sõnul on probleem, et me ei tea, kes tegelikult riigifirmade juhatusi kureerivad. "Riigifirmades üldkooskolek ei juhi toimuvat, vaatame kasvõi Vireeni, kus on suur häda, et vahetada välja juht, kes on vassinud ja kelle tööga ei ole minister Kruuse rahul. Sama probleem oli minister Juhan Partsil Tallinna Sadamaga, kus osa nõukogust töötas ministrile vastu."
    Raasuke märkis, et kriisides töötavad nõukogud hästi, tuues näiteks Estonian Airi või Eesti Energiat. Samas on ta näinud riigifirmades ka seda, kuidas nõukogu pole võimeline koostööd tegema, sest mängus on eri huvid. "Raske on meeskonda juhtida, kui pole endal mingit sisendit, kuidas see meeskond kokku pannakse, kui neist kuus vihkab viit," tõdes ta.
    Veskimägi lisas, et segatud meeskonnad, kus on nii poliitikuid kui ka äriinimesed, töötavad paremini. Hundimägi ütles seepeale, et nõukogud hakkaksid muutuma alles siis, kui me kaasaksime riigifirmadesse teistsugust kapitali, näiteks viiksime neist osa börsile.
    Hundimägi leidis ka, et Kristen Michalile ja Reformierakonnale on puhkenud skandaali vaigistamiseks praegu oluline näidata, et neil on kavas mingid positiivsed muudatused riigifirmade juhtimises. Samas jäi ta skeptiliseks, sest ei uskunud, et tegelikult soovitakse riigifirmade juhtimisel midagi oluliselt muuta.
    "Ma arvan, et kolm asja järgneva nelja aasta jooksul ei muutu: riigifirmade juhtimises ei muutu midagi kvaliteetsemaks, haldusreformi ei tehta ja pakendiäris toimuvad pettused ei lõppe, sest see ei ole lihtsalt Reformierakonna huvides, et need asjad muutuks," rääkis Hundimägi ja tunnistas, et loodab, et ta eksib.
    BNS Live: Taavi Veskimägi.Foto: Andres Haabu
    Oluline lahendada juhtimisprobleem
    Veskimägi ütles, et keegi ei taha võimu ära anda, mistõttu tuleb teha nagu Vana-Roomas ja poliitikutelt ise võim ära võtta. Hundimägi lisas, et tuleks vaadata, mida riigil üldse on vaja omada, näiteks kas äriregister, Riigi Kinnisvara või vanglateenus peavad kuuluma riigile.
    Raasuke jäi eriarvamusele ja leidis, et see on teisejärguline, kui palju on riigil firmasid. Tema sõnul on olulisem lahendada juhtimisprobleem, siis hakkavad paljud probleemid end ise lahendama. Ta tõi näiteks Tallinna Sadama, kus enamik nõukogu liikmeid distantseerus küsimusest, kes üldse valis Kiili ja Kaljuranna juhatusse.
    "Nad olid seal üheksa aastat, kordagi ei tekkinud küsimust, et võib-olla on vaja nad välja vahetada. Kui nüüd õnnetus käes on, vaadatakse tagasi 2000ndate algusse, et kes nad siia pani, me täpselt ei teagi, kust nad tulid," kõneles ta.
    Nõukogu esimene ülesanne on Raasukese hinnangul paika panna strateegiline suund ja seejärel mehitada ettevõte. Ta pakkus, et võib-olla Tallinna Sadama nõukogu tegeles viienda ja kuuenda ülesandega, mistõttu esimesed kaks jäid tähelepanuta.
    "Ma ei tea ühtegi näidet, kus Eesti Energia juhatus oleks firma vara kuritarvitanud või korrumpeerunud. Nendel kahel ettevõttel on oluline kvalitatiivne vahe," märkis ta.
     
    Täna toimus Tallinnas Solarise Keskuses Apollo raamatukaupluses neljas üritus seeriast BNS Live. Teemal "Riigiettevõtete juhtimisest sadama ja raudtee näitel" arutlesid Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, LHV Grupi juhatuse liige ja endine majandusministri nõunik Erkki Raasuke ning Eleringi juhatuse esimees ja endine rahandusminister Taavi Veskimägi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Nvidia tulemuste ärevas ootuses sulgusid USA indeksid õrnalt rohelises
Kui USA turud avanesid teisipäeval punases, siis päeva lõpuks jõudsid indeksid kergelt plussi: S&P 500 tõusis +0,27%, Dow 30 kerkis +0,2% ning Nasdaq edenes +0,22%.
Kui USA turud avanesid teisipäeval punases, siis päeva lõpuks jõudsid indeksid kergelt plussi: S&P 500 tõusis +0,27%, Dow 30 kerkis +0,2% ning Nasdaq edenes +0,22%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Netanyahu vahistamise taotlus lööb lääneriigid kahte leeri
Euroopa riikide valitsused on reaktsioonides rahvusvahelise kriminaalkohtu eilse süüdistuse osas eri meelt, Joe Bideni paneb see aga keerulisse seisu.
Euroopa riikide valitsused on reaktsioonides rahvusvahelise kriminaalkohtu eilse süüdistuse osas eri meelt, Joe Bideni paneb see aga keerulisse seisu.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.