Tulevik kuulub arenevatele turgudele

Üsna palju on räägitud sellest, et arenevad turud päästavad maailma. Pärast 2008. aasta majanduskriisi vajusid toonased maailma majanduse mootorid USA, Lääne-Euroopa ning Jaapan sügavale majanduslangusesse. See-eest tõusid esile Hiina, India ning Brasiilia majandused, kes tublit kasvu näitasid.

Küsimus on, kas selline jõudude jaotus jääb ka edaspidiseks? Selgub, et mitte.

Tänaseks päevaks on jõudude vahekorrad taas vahetumas. USA majandus kogub hoogu, ka Euroopa majandus on taastumas. See-eest on kriisi veerele jõudnud arenevate turgude majandused. Majanduskasv aeglustub, valuuta kukub ning investorid on muutumas valvsaks. Möödunud kuul toimunud Hiina börsi suurlangus on selle heaks näiteks. Nii mitmedki investorid on seepeale küsinud, kas ei võiks Aasia taas silmitsi seista 1997. aasta Ida-Aasia kriisi laadse olustikuga.

Rahvusvahelised investorid on tegemas väga suurt viga. Arenevate turgudega on kõik kõige paremas korras. Praegune lühiajaline segadus ei pruugi midagi tähendada pikemas perspektiivis: arenevad turud on jätkuvalt tulevik.

Mõistagi on praegu küllaga põhjust, miks arevatesse turgudesse ettevaatusega suhtuda. Suurest majanduskasvust on järel veidi liialdatult öeldes vaid riismed. IMF prognoosib, et arenevate majanduste kogutoodang tõuseb sel aastal vaid 4,2 protsenti, mis on märkimisväärselt suur kukkumine võrreldes viie aasta taguse ajaga, mil see näitaja tõusis 7,4 protsenti. Brasiilia ning Venemaa majandused näitavad üsna suurt langust, Hiina majandus on teadupärast tegemas viimase veerandsajandi väikseimat kasvu.

Peamisteks põhjusteks on äärmiselt halvad poliitikad. Poliitikud on loorberitele puhkama jäänud ega võta ette suuri reforme, mis toetaks majanduskasvu. Hiina on siinkohal ilmselt parim näide: riigijuhid on teinud üsna vähe, et aegunud ning palju investeeringuid nõudvat kasvumudelit muuta.

Venemaa olukord on meile teada. Putin on oma tegevusega Venemaa majandust kõvasti takistamas: suurel määral naftast sõltuv majandus näeb praegu näguripäevi, kuna Lääne sanktsioonid avaldavad suurt mõju. Samas vajab Venemaa praegu hädasti investeeringuid ning tehnoloogia ajakohastamist.

Kõik see tähendab, et rahvusvaheline olukord on väga ebakindel. Kuigi nii USA kui Euroopa majandused kasvavad, ei pruugi arenevad turud olla piisavalt rikkad, et nende müüdavat toodangut osta. See tähendab omakorda, et majanduskasvu mootorid ei pruugigi nii võimsaid tulemusi teha. Investorid on valvsad, kuna FED võib tõsta esmakordselt alates 2008. aastast intressimäärasid. See omakorda tähendab, et raha rändab arenevatelt turgudelt välja ning laenukulud kasvavad.

Selle tulemusena on hunnikute viisi raha arenevatelt turgudelt juba lahkunud. NN Investment Partnersi andmeil viisid investorid juulis lõppenud 13kuulise perioodi ajal välja 19 suuremalt arenevalt turult 900 miljardit dollarit. Seda on umbes kaks korda enam kui 2008. aastal sügavaima majanduslanguse perioodi ajal. Valuutad on raha lahkumist tunda saanud: Indoneesia ruupia ning Malaisia ringgit jõudsid hiljuti dollari suhtes viimaste aastate madalaimale tasemele.

Kõik pole aga nii tume kui näib. Analüütikute hinnangul on arenevad majandused kapitali väljavooluga üllatavalt hästi hakkama saanud.

Capital Economicsi arenevate turgude ekspert Neil Shearing lausus, et kuigi paljud arenevad turud on kaotanud pea poole oma valuuta väärtusest, pole see majandust verest välja löönud.

Samuti nentis Shearing, et võrreldes varasemaga on paljude arenevate turgude välisvaluutavõlg väiksem kui kunagi varem. Mitmed teised ökonomistid on välja toonud ka suured valuutareservid, mis annavad märku Aasia arenevate majanduste tugevusest. Mõistagi ei tähenda, et kriis ei võiks tulevikus toimuda, ent mingil määral aitab see kindlasti seda ennetada.

Lisaks sellele ei peaks investorid FEDi intressimäärade tõstmist eriti kartma. HSBC ökonomist Frederic Neumann ning strateeg Jessica Wu tõid juunis ilmunud raportis välja, et FEDi intressimäärade tõstmine pole varasemalt Aasia arenevaid turge väga mõjutanud.

Mõistagi ei tähenda see, et väljakutseid, millega silmitsi seista, pole. Majanduskasv ei sünni niisama, selleks on vaja vastavaid reforme. See paneb omakorda surve riikide poliitilisele eliidile. Brasiilia puhul takistab majanduskasvu sealse võimuladviku suur korruptsiooniskandaal. Ka Türgi puhul on analüütikud öelnud, et keerulised olud poliitikas võivad mõjutada majandust.