Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpeta lihasöömine

    Rivo SarapikFoto: Andras Kralla

    Inimene on ajalooliselt olnud segatoiduline, meie esivanemad täitsid kõhtu nii puu- ja köögiviljade kui ka loomadega. Ometi on mitu põhjust, miks tänapäeval liha ja piima tarbima ei peaks, kirjutab ajakirjanik Rivo Sarapik.

    Esiteks ei ole meie toidulauale jõudev liha - ei koguseliselt, ei sisuliselt - selline, nagu ta oli meie esivanematel. Nemad sõid vähem liha juba näiteks sellepärast, et seda lihtsalt ei saanud kätte. Tänapäeval aga täidab taldrikuid efektiivseks timmitud tootmine, mille käigus loomad toiduks vormitakse. Piima, muna ja liha saab nii tarbida kas või igal toidukorral.
    Efektiivne on selline korraldus küll: inimene suudab loomad looduse seatud tempost palju kiiremini suureks kasvatada, kuid samas ei ole see loomulik. Lisaks kerkib küsimus, kas mõni elusolend valiks vabatahtlikult sellise elu.
    Teiseks on tööstuslik loomapidamine ressursse raiskav – poole kilogrammi liha tootmiseks kulub keskkonnaorganisatsiooni EWG andmeil 9500 liitrit vett, sama kogus mune ja juustu nõuavad vastavalt 1600 ja 3000 liitrit. Selle kõrval tundub soovitus vee säästmiseks hambapesu ajaks kraani kinni keerata naeruväärne. Üldse tarbib sektor Oxfordi ülikooli andmeil kolmandiku planeedi mageveest ja toodab üle poole kliimat soojendavast süsihappegaasist ehk enam kui kogu maailma transport kokku.

    Janune tööstus

    Loomakasvatus kasutab kuni kolmandiku planeedi mageveevarudest

    Loomakasvatus toodab enam kui poole kliima soojenemist põhjustavast süsihappegaasist

    Sektor on vastutav 91% vihmametsade, liigirikaste maailma kopsude, hävimises

    Antibiootikumidest pool kulub Saksamaal loomakasvatusele, Ameerikas ulatub näitaja 80%ni

    Pool toodetud teraviljast söödetakse loomadele

    Maalapilt saab taimedega 15 korda rohkem valku kui samal pinnal loomi kasvatadest

    O,5 kg liha tootmiseks kulub 9500 liitrit vett

    0,5 kg munade tootmiseks kulub 1600 liitrit vett

    0,5 kg juustu tootmiseks kulub 3000 liitrit vett

    Allikas: ÜRO, Environmental Working Group, Heinrich Böll Foundation "Meat Atlas"

    Vee ja keskkonna raiskamine
    Need näitajad võivad tunduda kauged, kuid näiteks puhta vee nappus on võtnud kriisi mõõtmed nii USAs kui Hiinas ning pole alust arvata, et suurriikide probleem nende piiridest väljapoole ei valgu. Lisaks on investorid avastanud, et nõudlus selle ühise ja eluks vajaliku ressursi järele pakub võimalust teenida. Millised on selle mõjud veele, selle hinnale ning kättesaadavusele, alles selgub.
    Pealegi toodab loomakasvatus enam kui poole kliimat soojendavast süsihappegaasist, sellega kaasneb reostus, liikide häving (sest loomadele sööda kasvatamise tarvis rajatavad põllud tulevad liigirikaste metsade arvelt) jne. Loomade-lindude väärkohtlemine ja piinamine suurlautades on veel omaette teema, mis paljudele üllatusena tuleb.
    Nagu ka meresaaduste tegelik hind. Näiteks viimaste kümnenditega on väljasuremise äärele jõudnud ka maitsva sushi valmistamisekski vajaliku Atlandi tuuni populatsioon. Kalavarude säästmiseks on aga Läänemereski kehtestatud traalipüügipiiranguid.
    Traalipüük on hoolimatu – USA põllumajandusamet leidis, et näiteks 1 kg krevettide püügiks rebitakse veest välja ning hävineb 20 kg muud mere-elu. See kaaspüük puudutab liike ka Läänemeres – hülgeid, veelinde ja teisi kalu. Mõistagi tekib sellist „lisakulu“ ka taimede kasvatamisel ja tarbimisel ning säärast raiskamist ei saa õigustada.
    Nendele numbritele otsa vaadates on raske raiskamist õigustada näiteks sellega, et mulle maitseb kanaliha ja piim. Nii ma aastaid aga oma valikuid õigustasin. Olin ultrasportlasena (päevi ja nädalaid pikad distantsid-võistlused) veendunud, et inimene peab liha- ja piimatooteid tarbima, sest sealt saab taastumiseks vajalikku valku, muidu ei taastu.
    Need väited on menüüd välja vahetades osutunud valeks, mida lisaks juurdunud arusaamadele aitab ühiskonnas juurutada ka tootjate lobitöö. Sõitsin tänavu tuhandeid kilomeetreid jalgrattal, olen kasvatanud trennikoormust 20-30 tunnini nädalas, jaksan selle kõrvalt täiskohaga tööd teha, seltskonnaelu elada, lugeda-mõelda ning puhata.

    Mis jälje jätab toit?

    Mitu grammi süsihappegaasi vallandub 1 kcal energia tootmisel

    Mäletseja liha 330

    Piimatooted 74

    Sealiha 61

    Kanaliha 52

    Või 33

    Munad 24

    Riis 14

    Köögiviljad 14

    Troopilised puuviljad 9,1

    Parasvöötme puuviljad 6,4

    Mais 3

    Kaunviljad 1,9

    Allikas: Environment Magazine

    Ootamatu vaba aeg
    Kolmas põhjus loomset vältida ongi personaalselt läbielatu. Lisaks sporditegemisele on menüü muutmine aidanud näiteks lahti saada ühest kroonilisest haigusest, millega ligi dekaadi arstide vahet jooksin, lõpmatult analüüse andsin ja antibiootikume neelasin, selget diagnoosi ja ravi siiski saamata.
    Samuti olen igasse päeva vähemalt 3-4 tundi vaba aega juurde saanud. Loomne toit on nimelt raskem seedida ja nii järgnes einele 1-2tunnine tardumus. Leiva luusse laskmine, mille ajal polnud ma võimeline ei mõtlema, töötama ega samas ka päriselt puhkama. Taimse toiduga on teine lugu – eine annab energiat ning pärast seda saab minna trenni, jätkata pooleli jäänud tööd, mõelda või lugeda jne. See on täiesti ootamatust kohast vabanenud lisaaeg. Mure, et menüü vahetamisega jääb keha millestki ilma, on alusetu. Menüü nimest olulisem on selle sisu ja mitmekesisus.
    Eile oli maailma taimetoitluse, täna farmiloomadele elule tähelepanu juhtimise päev ja Toompeal nende toetuseks meeleavaldus. Viimased on möödunud kuude jooksul seakatku tõttu palju tähelepanu saanud, kuid toimunu on enamikel tarbijaist piirdunud kuiva info jälgimisega.
    Tegelikult on toimunu tragöödia. Ettevõtete raskustest on palju kirjutatud, vähem on juhtunut kajastatud selle nurga alt, kuidas tuhanded süütud loomad on kannatanud. Sigadel on näiteks mõneaastase lapse intelligentsus, neil on tunded ja hirmud ning nad saavad aru, mis nendega ja nende ümber toimub. Inimese toitumisharjumuste tõttu muutusid nad aga katku piiramisel vahenditeks. Samas vajavad nende teise ilma saatjad pärast kohutavat kogemust moraalset tuge.
    Ehkki ma ise tooteid, millel on olnud nägu või ema või isa, enam ei tarbi, ei näe ma maailma sugugi mustvalgelt – liha paha, taimne hea. Mulle oleks aktsepteeritav näiteks süüa enda kütitud looma, keda pole terve elu kusagil betoonil eineks saamise nimel ekspluateeritud, või ise õngitsetud kala. Küll aga olen enda harjumusi muutes aru saanud, kui vähe ma enne enda valikute tagajärgedest teadsin. Teadlikkus aga on vajalik otsustamisel ja iga muutuse tekitamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

Lõuna-Eesti hotellifirma omanik: toetustega on mindud üle piiri
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.