Martin Vahteri kinnitusel kolivad jõukamate perede lapsed välja varem, sest vanematel on suuremad võimalused toetamiseks. “Kuna neid vanemaid, kelle rahakott lubab lapsele korteri osta või üürida, on ajaga juurde tulnud, siis on ka varaseid väljakolijaid rohkem,” ütles Vahter, kelle sõnul näeb kinnisvarabüroos järjest rohkem neid noori, kes 18-19 aastaselt või veel varem iseseisvat elu alustavad.

“Vanemate raha on aja jooksul akumuleerunud, tekkinud on rasvakiht ja selle eest on võimalik ka lapsi aidata. Teine varase väljakolimise võimalus tekib, kui perel jääb pärimise teel või mõnel muul põhjusel vabaks korter, mis antakse lapsele elamiseks,” lisas Vahter.

Vahteri sõnul on praegu täiskasvanuks saav põlvkond kasvanud väga erinevas riigis kui nende vanemad. “Seetõttu on põlvkondadel teistsugune elufilosoofia ja ei mahuta enam ühte kööki ära,” ütles Vahter.

Vahteri sõnul on Eestis tavapärane, et vanem üürib või ostab ülikooli minevale lapsele esimese lihtsa korteri. “Omaette elamise tulemus sõltub senisest kasvatusest, mõnele õpetab see hakkamasaamist ja vastutust, teisel lööb elumeri üle pea,” ütles Vahter. Seetõttu ei soovita Vahter korterit osta alaealise nimele, sest noore inimese elu võib tuua ootamatusi ning lapse nimel oleva elupinna hilisem realiseerimine võib osutuda keerukaks.