Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odavalt aetud äri kauaks ei jätku

    ETS Logistika OÜ juhataja Aleksander Bankiiri sõnul ei vaata klient logistikapartneri valimisel enam vaid hinda.Foto: Andres Haabu, Äripäev

    Ettevõtja, kes valib odavaima lahenduse, võiks sama hästi minna Jõhvi turule hallitanud moosi müüma, ütles Telema müügidirektor Mati Maasik. Ettevõtluses ei saa otsuseid langetada nii, nagu homset päeva polekski.

    Ettevõtted on odava teenusega vastu näppe saanud

    Aleksander BankiirOÜ ETS Logistics juhatuse liige

    Logistikat võib võrrelda ehituse riigihangetega, kus kindlasti ei vaadata enam ainult hinda, nagu seda mõni aasta tagasi tehti. Vaadatakse rohkem lisandväärtust, aga muidugi ei taheta teenuse eest ka üle maksta.Meie turul tegutseb ka Poola, Leedu ja Venemaa ettevõtteid, kes hinnasõjas kaasa löövad. Eesti kliendid, kes on ostnud kahtlastelt firmadelt, on vastu näppe saanud: kas kaovad kaubad üldse ära, nii et neid ei leitagi üles või siis ei kompenseerita tekkinud kahjusid. Eesti ettevõtted ei võta enam seda riski, majanduslanguse ajal saadi omad vitsad kätte.

    Veoteenuse tellimisel tasub mõlemal osapoolel mõelda, kas alati ikka tasub oma ettevõttele välja rääkida maksimaalselt kasulikud tingimused, või võib vahel mõnest järeleandmisest kasu olla, et üheskoos rohkem väärtust luua, rääkis ASi Telema müügidirektor Mati Maasik Tallinna ettevõtluspäeval.
    Maasiku sõnul on ettevõtluse eesmärk omanikele pikas perspektiivis raha teenida, ent väikesed alustavad ettevõtted unustavad sageli selle põhimõtte ja teevad otsuseid, mõeldes ainult tänasele päevale. "Tehke rohkem koostööd,“ ütles Maasik. Tema sõnul tehakse tarneahelat puudutavaid otsuseid liiga sageli nii, nagu homset päeva polekski.
    Maasik rõhutas, et kui on vaja vedada olulist kaupa, ei tohiks lähtuda ainult hinnast. Ta tõi näiteks olukorra, kus on kaks pakkumist, millest üks on poole odavam. Kui mõlema koostööpartneriga pole enne koostööd olnud, tasuks uurida, mida kaks korda kallim hind sisaldab. Odavama hinna põhjus võib olla see, et ettevõte ei toimeta kaupa õigeks ajaks kohale. "Tasub endalt küsida, mida see sinu äri jaoks tähendab, kui kõik vajalik ei saabu õigel ajal,“ soovitas Maasik.
    Tema sõnul ei saa alati ainult hinnast rääkida. "Kui tahad teha pikaajalist äri, siis ära võta kõige odavamat pakkumist. Näeme seda kahjuks iga päev, et tehakse selliseid otsuseid. Ärge riskige,“ soovitas Maasik.

    Pane tarneahel sujuvalt liikuma

    Ole valmis kompromissideks. Ära püüa alati endale parimaid tingimusi välja rääkida. Pikaajaline mõlemale poolele kasulik koostöö annab paremaid tulemusi kui ühekordne soodne hind.

    Suhtle rohkem. Oma soove ei tohi karta välja öelda. Ütle välja, mida sa tahad. Kui see on põhjendatud, jõutakse kokkuleppele.

    Ära püüa teha kõike üksi. Eestlastel on kombeks vaikselt omaette tegutseda, aga tasub panna seljad kokku ja teha asju koos.

    Ära virise üksikasjade kallal. Keskendu suuremale pildile.

    Allikas: Telema ASi müügidirektor Mati Maasik

    Millal on odavus eelis?
    Maasik selgitas, et odavus on eelis vaid siis, kui pakutavad on võrdsed. Näiteks kui meil on laual kaks pudelit Coca-Colat – sama värvuse, maitse ja temperatuuriga –, millest üks on odavam, siis see on eelis, aga ainult antud tingimusel. 
    Odavus pole eelis, kui kõrgem hind millegi muuga korvatakse. "Mina ostan saia kallimast ja kaugemast poest, sest ma saan seal parkida, see pood pole nii suur, ja mis on minu jaoks ääretult oluline, et seal on parem teenindus. Minu jaoks on oluline, kas teenindaja ütleb mulle "tere" või mitte,“ selgitas Maasik, kelle sõnul pole sel juhul hind enam kõige olulisem, vaid muutub sekundaarseks.
    „Tasub tähele panna, kas oluline on kauba, teeninduse või millegi muu väärtus. Ärge alatähtsustage seda,“ märkis ta.
    Tarneahela koostöös on Maasiku hinnangul kolm võimalust: kas mõlemad pooled kaotavad, üks pool võidab ja teine kaotab või mõlemad pooled võidavad. "Ära aja hangetel iga kord teemat lõhki, vaid tee kompromisse, sest palju parem on teha äri edukate partneritega,“ soovitas ta.
    Maasik märkis, et kui pikaajalist äri teha ei taha, võib sõita Jõhvi turule ebakvaliteetset moosi müüma. Pärast võib raha kokku korjata ja rahul olla, aga turule pole enam kunagi asja. "Seda mudelit ei saa tõsta pikaajalisse ärisse. Siis tuleb teha kompromisse, mis on suur oskus. Tähtis on kommunikatsioon ja kuulamisoskus.“
    Maasik innustas koostööpartneritega rohkem suhtlema. "Ära karda välja öelda asju, mida soovid. Väikestel ettevõttel on see häda, et nad ei julge sageli midagi öelda. Mõtlevad küll, et miks üks või teine asi nii on, aga välja öelda ei julge,“ lausus ta. "Ütle välja, mida sa tahad, kui see on põhjendatud, jõutakse kokkuleppele," rõhutas ta.
    Soome tarnija on usaldusväärsem
    Välisriigis on parim kasutada rahvusvaheliste logistikafirmade teenuseid, ütles OÜ Vanalinna Ehituse personali- ja büroojuht Aet Urvast. Ettevõte on Soomes tegutsenud kuus aastat.
    "Kasutame rahvusvahelisi vedusid – VR Transpoint ning Itella Logistics,“ ütles ta. "Väiksemate ja operatiivsemate vajaduste katteks on meil kohapeal Soomes oma kaubik." Samuti on palgal oma varustaja, kes liigub vajadusel kahe riigi vahel.
    Urvast märkis, et ettevõte usaldab Soome tarnijad rohkem kui Eesti tarnijaid, sest tööde teostamise aeg on mõistlikum. Ka töökorraldus ehituses on Urvasti kogemuse põhjal Soomes inimesekesksem. "Objektide üldine olukord erineb meie omadest suuresti - töökord, puhtus, süsteemsus, reglementeeritus on paigas.“ 
    Soome tarnijate miinuseks on aga lühem makseaeg. "Eestis on meil krediiditingimustel lepingutel pikemad makseajad,“ nentis Urvast. 
    Urvast märkis, et mõnel juhul ei tasu Eestist ehitusmaterjali vedu Soome ära. "Otsuse, kas transport lahendada siit Soome või kohapeal, teeme üldjuhul kaaludes nii aega, kauba mahtu kui ka toodet ennast. Oleme leidnud, et mõistlik on kasutada ka transporditeenust välismaal otse tarnijalt – näiteks klaasimüüja pakub ka transporti objektile.“
    Välismaa turg on läbipaistvam
    Välismaal kohaliku logistikateenuse kasutamine pigem kergendab Urvasti hinnangul firma tööd, sest mõeldakse rohkem jätkusuutlikkusele. "Näiteks ei ole ehitustööde tellimisel alati otsustavaks odavaim hind, nagu Eestis,“ tõi ta välja. "Enam hinnatakse kvaliteeti ning pikaajalist koostööd ehk suur osakaal on eelneval kogemusel. Samuti hinnatakse selgust asjaajamises, lisaks võimaldavad riiklikud süsteemid peatöövõtjatel ligipääsu teatud andmetele ehk turg on nii-öelda puhtam.“
    ASi Kodumaja turundus-ja müügidirektori Andrus Leppiku sõnul korraldavad nad välisriikides - Norras, Rootsis, Taanis ja Soomes - logistika alltöövõtjate kaudu. "Ainult nii on võimalk paljusid teenuseid, nagu transport, tõstetööd, tellingute ja tööriistade rent ja muu sarnane ka sihtriigis tarbida,“ sõnas Leppik.
    Enne lepingu sõlmimist peavad Leppiku sõnul soovid paigas olema. "Puudulik lähteülesanne põhjustab mõlemale poolele lisatööd ja hiljem ka lahkhelisid. Soovitan kasutada sihtriigis üldlevinud lepinguid, neid oma erisoovidega täiendades.“
    Transporditeenust on Leppiku sõnul välismaal kõige lihtsam sisse osta, kuna nõnda ei pea muretsema kaubikuid välisriikidesse. Logistikaettevõtete töötajad on välismaal Eesti omadega võrreldes üldiselt koostööaltid, aga ei unusta oma tegemiste eest ka korralikult tasu küsimast.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.