Kaisa Gabral • 12. november 2015 kell 4:00

Sõõrumaa ind turvaäris rauges

Kraanade keskel näitab Urmas Sõõrumaa aasta pärast valmiva Rotermanni 18 eskiislahendust. Turvaäri teda enam ei paelu.  Foto: Andras Kralla

Kuigi USS Security müük toob Urmas Sõõrumaale nüüd parema une, siis ettevõttest päriselt ta veel ei pääse, sest üks müügitingimusi oli, et ta jääb huvitatuks ettevõtte heast käekägust.

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa otsustas koos partner Indrek Sepaga USS Security endisele töötajale ja turvaärimehele Mark Lutsule maha müüa. Ometi ei saa Sõõrumaa ettevõttest käsi veel päriselt puhtaks pesta, sest laenud on suuremalt jaolt tagatud tema käendustega ja nende ümberseadmine on ajamahukas.

Kohtume Urmas Sõõrumaaga Rotermanni keskuses. Eelmisel õhtul on tulnud uudis, et ta müüb oma turvaäri. Jälle. Sõõrumaa on päev otsa põigelnud kohtumisest, öeldes, et on kiire päev ja koosolekud. Kui me lõpuks siiski USSi kontori ees kohtume, küsib Sõõrumaa naerdes: “Kas teil on nii suur isu kirjutada või?“

Ta tellib teepeal kohvikust topeltkohviga latte, sest muidu on „liiga piimane“, haarab koogitüki ning liigub kontori suunas. „Vaadake seda keskust siin – see on see, millega ma tegelen. Ma ise elan ka siin üleval, teinekord liigungi korterist otse parklasse,“ lausub Sõõrumaa. Tema samm on kerge nagu murekoormast pääsenud inimesel.

Miks ikkagi müüsite USS Security?

Tänase (teisipäevase - toim) seisuga on omanikud veel natuke tupikseisus – mõlemal on oma muud kõrvaltegemised, mis on tähtsamad ja kõigele ei jätku eelkõige aegajalt ressurssi. Ettevõttel on vaja ka lisaraha.

On räägitud, et ettevõttel on ka rahaprobleemid.

Need pole probleemid. Loomulikult on vaja lisaraha, et olla natuke innovatiivsem.

Üks müügitehingu punkt oli see, et osa rahast investeeritakse ettevõtte arengusse. Kuhu täpsemalt?

Ettevõttel on laenukoormus, raha läheb mõningate laenude tagasimaksmiseks ja ka arendustegevuseks. See puudutab eelkõige kaasaegse innovatiivse ühiskonna trende: tehnoloogiat, info liikumist jms.

Kas pangad ei hakanud laenude pärast survestama?

Ei hakanud, meil on põhiliselt siin Tallinna Äripangaga tegemist. Pankadega on räägitud, tegevus kooskõlastatud.

Räägitakse, et Teil oli vaja lihtsalt raha, näiteks muude arendustegevuste finantseerimiseks.

Minu arendustegevusteks liigub nii palju raha, et see pisku, mis müügist saab või saaks, ei määra mingeid protsesse.

Kui suur see pisku siis on?

Tegu on ikkagi 15 000 kliendi ja 15miljonise aastakäibega ettevõttega. Pole suured summad. Ükskõik mis projekti või maja siin ehitama hakkad – need summad on kümneid kordi suuremad (viipab käega Rotermanni keskuse peale).

Mainisite, et müük on tingimuslik. Mis need tingimused on?

Ettevõttel on suur laenukoormus, millel on omanike lisatagatised ja käendused, selle ümberseadmine pole nii lihtne. Suurem osa neist olid minuga seotud ja see kõik võtab aega. 

Üks tingimus on ka see, et mina jään ettevõtte heast käekäigust pikaks ajaks huvitatuks.

Mida see tähendab?

Ma ei tea, kuidas laenude ja tagatistega läheb, aga ettevõtte hea majanduslik tulemus on mulle kasulik. Kõigile klientidele, kellega olen isiklikult ka kohtunud, olen öelnud, et võite minu numbri endale seina peale kleepida ja suvalisel ajal helistada.

Miks nii, kas Teile jääb osalus alles?

Mulle jääb huvitatus.

Aga miks Te olete endiselt huvitatud, kui ettevõtte maha müüte? Kas olete emotsionaalselt seotud, selles mõttes?

No ega te ka ju ilmaasjata poleks siia tulnud! Minu seotus firmaga on firmale tähtis. Arvan, et ükski ostja ei osta, kui minu huvi poleks sinna edaspidi sisse kodeeritud. Ja ega tal poleks vist väga hinda kah.

Kui ma omal ajal Falckile müüsin, siis olin veel üle 10 aasta seal tegelikult partner, mis oli nii minu kui ka teiste huvides.

Huvitatud saab olla mitut moodi, võid olla osanik või olla lihtsalt tulemusest motiveeritud. Kui neil läheb hästi, läheb ka mul hästi.

Kas saate mingit protsenti tulemuste pealt?

No ikka jah.

Mis see protsent on?

Seda ma ei hakkaks ütlema. Aga Indrek Sepp väljub täielikult.

Miks Te just Mark Lutsule müüsite?

Ega neid ostjaid ju palju ole. Osta oleks saanud mõni juba tegutsev firma või inimene, kel on selleks raha ja aega, kes tahab ise pühenduda. Mina saan seda äri teha muu äri kõrvalt, kuid keegi teine, kel pole kogemust - lihtsalt investeerida ärisse on mõttetu.

Luts oli ise huvitatud või pigem Teie?

See sattus nii peaaegu ühele ajale. Mul tekkis idee ja kui ma Lutsule helistasin, siis ta oli ka kohe nõus.

Samas olete Lutsuga ju varem äri tõttu konfliktis olnud.

Mina, nii nagu ka tema, ei ela tagasi vaadates. Me vaatame edasi.

Urmas Sõõrumaal osalus kuues ettevõttes

U.S. Invest AS - 100%, investeeringute haldamine, osalus kümnetes ettevõtetes

U.S. Real Estate OÜ - 100%, kinnisvarasse investeerimine

OÜ Adila Camp - 100%, kinnisvara

OÜ Villaverde - 100%, valdusfirmade tegevus

US TradingHouse OÜ - 100%, kauba ja teenuste müüki korraldav vahendustegevus

Silverline Invest OÜ - jagab osalust Koidu Anveldtiga, tegevusala investeeringute juhtimine ja hoidmine, omab 60% USS Security Eesti ASist

Indrek Sepp märkis, et USSis pole juhtkonna tööga rahul oldud, ressursse on raisatud. Mida sellest arvate?

Need eelnevad otsused, erinevate ettevõtete kokkupanemised ja koondamised, eks need on olnud ebapopulaarsed. Praegused juhid on efektiivsuse saavutamiseks suure töö ära teinud. Nüüd on suur potentsiaal paremini edasi minna.

Mida võib tähendada see, et „ressursse on veidi raisatud“?

Küsige Sepa käest. Ma ei kommenteeri selliseid asju. Parem elada positiivselt ja edasi minna. Mul on natuke teine arusaam turvateenuse turust, selle mahust ja efektiivsuse võimalustest. Me elame kahjuks ebanormaalsel turul, kus ei saa konkurentsi areneda ei tele, ajalehe ega turvateenuse alal – turg on nii väike, mahtu on vaja!

Ma olen kogu Falcki ja ESSi kasvatamise aja rääkinud, et suurim turvaettevõte peab omama Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis vähemalt 60-70% turust, turud on ju nii väikesed. Selleks, et olla efektiivne, peabki olema üle 50% turust.

Kas Teil pole kahju USSi omanike ringist väljuda?

No natuke ikka on vastuoluline tunne sellepärast, et turul on segadust ja ebatervet tähelepanu - kõik need jutud, et on võlgu ja pankrotis ja Sõõrumaal raha vaja… Kui ettevõte on sellises seisus, et töötajad jooksevad laiali, ettevõttel on raha juurde vaja ja nüüd Sõõrumaa peaks sealt vajaliku raha saama, öelge, mis hinda selle eest siis saab, mis Urmas Sõõrumaad aitaks? Ei kõla ju loogiliselt.

Mingit tulu Te müügist ikka saite ka või jäi vaid kohustus olla huvitatud, protsent tulult ja veidi rahulikum uni?

Sain osast kohustustest lahti ja USS sai energilise omaniku. Kui miski on seisma jäänud, siis tuleb lüke teha. Usun, et USSil on sellest kasu.

Kuidas Rotermanni kvartalil läheb?

Hästi läheb. Pildid on siin seina peal. Need majad saavad kevadel valmis, Stalkeri käik saab valmis uue aasta alguses veebruaris, need (näitab projektide pilte seinel) saavad valmis uue aasta suveks.

Rotermanni 18 valmivasse kahte hoonesse tulevad kauplused, büroopinnad ja korterid. Ehitus peaks valmis saama 2016. aasta lõpuks.  Foto: Andras Kralla

Miks tegelete palju kinnisvaraarendusega, kas see toob hästi  sisse?

Ma ei tee ühtegi asja ainult raha pärast. Peab olema hea idee ja hea tunne südames. Kui eesmärk on ainult raha, võib ju ka üle piiri käivad kahtlaseid saadetisi näiteks finantseerida.

Kus Te ennast 20 aasta pärast näete?

Teen sama usinalt tööd edasi, tegelen natuke veel rohkem iseendaga ja kõik on tore (naerab). Eks ikka Eestis, kus sa siit pääsed, siin on ju juured. Ja elan hingega sellele elule siin kaasa.

Eesti arengule?

Ka arengule. Me oleme geopoliitiliselt sattunud suure Venemaa kõrvale, see on meie õnn ja õnnetus. See võib olla kullaauk, kuid ka vangla. Annaks kõigevägevam, et meil oleks tarku juhte, kes oskaksid siin hästi hakkama saada. Teisel pool Venemaad on suur rikas Aasia, kes oskab asukohta ära kasutada ja elada.

See, et me oleme vabad inimesed, on tore, kuid riigi arengus peab vaatama mitu põlvkonda ette, vähemalt proovima nii mõelda. Kui ei peaks sellele kõigele kaasa mõtlema, oleks jube tore siin Eestis ju olla ja siia tulla - mai, juuni, juuli on Eestis parim aeg ju.

Oleks tore, kui siia saaks ka millegagi kohale. Mis Te Estonian Airi ümber toimuvast arvate?

See on nukker teema. Kui riik juhib Estonian Airi nii, nagu ta seda teinud on – raha kulutades –, mis te arvate siis, et kõiki muid asju teeb ta paremini? Muudes küsimustes on lihtsalt vedanud. Estonian Airile on kulutatud ja plaanitakse kulutada juba kuskil paarsada miljonit eurot. Teate, kui raske on teenida üht miljonit?

Mina keskenduksin airBalticu või SASi variandi peale, Baltikumi-ülene koostöö hoiaks meil teatud liine siis siit elus.

See on hea mõte. Tänan intervjuu eest.

Kas me Savisaarest ei räägigi või?

Väga hale on Savisaare ümber toimuvat vaadata. Ta on inimene, kel praegustest parteijuhtidest reaalselt on rahva mandaat, kes on ühendanud terve vene keelt kõneleva valijaskonna, laskmata neid koonduda ühte teravasse löögirusikasse Eestis, kes on olnud Eesti vundamendi ladumise juures ajal, kui osa tormas paatidega Soome või Rootsi poole. Ja nüüd ühiskond naudib seda, et vanal pole advokaadile maksmise raha – see on kuidagi ülekohtune.

Eestis siblimine tuletab mulle meelde praegu tibukarja. Olete näinud kunagi? Kui üks saab haavata, siis mida teised teevad? Nokivad ta surnuks. Meie elame siin natuke samamoodi.

Kui pikka iga Te praegusele koalitsioonile prognoosite?

Seni, kuni Savisaar elab, koalitsioon lõhki ei lähe. Või vähemalt seni, kuni ta on Keskerakonna juht. See, et meil on viimased 15 aastat olnud parempoolne valitsus, on olnud vaid hirmust Savisaare ees. 

Hetkel kuum