Kohtulahing: kas salakodu või ettevõtte luksuskontor?

11. detsember 2015, 07:00
Ka see Henry Kallase Aston Martini on olnud politsei aresti all, kuid sealt vabastatud.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20151211/NEWS/151219955/AR/0/henry-kallas.jpg

Kevadel Harju maakohtus algava kohtuprotsessi keskmes on ärimees Henry Kallase Tornimäe kvartali luksuskorter, mille eest on riigil jäänud maksuameti väitel saamata 410 000 eurot maksutulu, sest mees esitles oma kodu ärikinnisvarana.

Kallite autodega Eestis tuntust kogunud ning sellega ka hüüdnime Lambo-mees teeninud Henry Kallas (26) nimetab kõnealust korterit külaliskorteriks. Ta ütles, et enne tehingut 2011. aastal sai tutvutud vastavate maksu- ja tolliameti (MTA) juhenditega ja sel teemal eraldi ka maksuametnikega konsulteeritud.

Ta kasutab umbisikulist kõneviisi, ei seosta korterit enda isikuga. Kallase kaitsja Jaak Siim täpsustas, et korter ei ole kuulunud Kallasele kui füüsilisele isikule, vaid on olnud erinevate äriühingute omandis, millest osal on olnud seos Kallasega ja osal mitte.

Kallas märkis, et hoone, milles korteriomand asub, paikneb kasutusotstarbelt 100% ärimaal. Tema sõnul oli Tallinna linna välja antud kasutusloa järgi hoone kasutamise otstarbeks hotell, kauplus ja külalistemaja. See aga tähendab, et tegemist ei ole tavapärases mõistes korterelamu ja selles asuva eluruumiga.

"Külaliskorteri müügil 2014. aastal sai tehtud käibemaksu tagasiarvestus ning tasutud kõik ettenähtud maksud. Maksude tasumisel ei ole MTA teinud etteheidet, nagu olnuks valitud käibemaksu ümberarvestuse meetod vale," ütles Kallas. 

Süüdistus valeandmete esitamises

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kallast maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse. Süüdistuse alusel ostis Kallase juhitud ettevõte 2011. aasta kevadel Tallinna kesklinnas Tornimäe kvartalis ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama.

Süüdistatakse, et Kallas esitas maksuametile valeandmeid, mille kaasabil taotles tema ettevõte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.

Sedasama neljatoalist luksuslikku katusekorterit müüs Kallas veel tänavu suvel kinnisvaraportaalis kv.ee 1,2 miljoni euroga, kuid nüüdseks on müügikuulutus kustutatud. Korter on olnud aresti all, kuid sealt jälle vabastatud. Selles konkreetses kriminaalasjas ei ole Kallase vara arestitud ega talle varalisi nõudeid esitatud, kuid riigiprokuratuuri kinnitusel on osa Kallase kinnisvarast jätkuvalt teistes kriminaalasjades arestitud.

Tornimäe luksuskorterit puudutav süüdistus lähtub sellest, et seaduse järgi saavad äriühingud riigilt käibemaksu tagasi ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarvis ostetud kinnisvaralt. Kui ettevõte soetab kinnisvara juhatuse liikmele isiklikuks elukohaks, siis käsitletakse seda erisoodustusena, mille pealt tuleb tasuda ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Nimelt maksustatakse juhatuse liikmele korteri soetamiseks kulutatud summasid sarnaselt palga ja dividendidega, mille eest peab ettevõte tasuma tulumaksu ning palga puhul ka sotsiaalmaksu.

Henry Kallase Tornimäe korteri müügikuulutus, mis nüüdseks on maha võetud.

Kallas: maksuamet korraldab klaperjahti

Kallas ütles, et selle süüdistuse valguses on talle jäänud paratamatult mulje, et MTA on asunud ette valmistama sarnast klaperjahti kinnisvara omavatele äriühingutele, nagu see oli ametiautode puhul.

"Hetkel puudub vaid pretsedent, et maksuametnikud saaksid hakata edaspidi valvama investeeringuna soetatud korteri välisuste kõrval, et selgitada välja, kes ja milleks seda kasutab. Kõik äriühingud, kes on investeerinud korteriomandiga sarnasesse kinnisvarasse, on automaatselt pätid, sulid ja kaabakad."

Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi nentis, et eluruumide soetamise tõttu võivad kontrolli alla sattuda ka äriühingud, kes tahavad pikaajalise investeeringuna paigutada ettevõtte vaba raha kinnisvarasse.

"Kui sel juhul on soov see kinnisvara anda käibemaksuvabalt üürile, aga ka riigilt käibemaksu tagasi küsida, siis tuleks silmas pidada, et seadus lubab käibemaksu tagastada vaid neile ettevõtjatele, kes kasutavad soetatud vara maksustatava käibe tarbeks," selgitas Liivamägi.

Ta lisas, et ka äriühingu vara tasuta kasutada andmisel ettevõttega seotud isikule tuleb pidada silmas, et tegemist võib olla erisoodustuse või mitterahalise dividendina käsitletava hüvena, millelt võib tekkida ka tulu- või sotsiaalmaksukohustus.

Jäljed viivad välismaale

Kallas täpsustas, et korterit ei kasutatud aastaid pärast selle soetamist. Hiljem, kui selle võttis üürile välisriigis asuv ettevõte, kelle huvides ta töötas, tasus see ettevõte ka turuhinnale vastavat üüri. "Kui see on nüüd kuritegu, siis võiks tuua paralleeli, et ka näiteks hotelliomanikud ei tohiks enda hotellis ööbida isegi siis, kui nad selle eest tasuvad," lisas ta.

Varem on Kallas Harju maakohtule esitatud dokumentides märkinud oma aadressiks Šveitsi väikelinna Bissone'i. See, kuidas maksustatakse korter, kus keegi elab lühiajaliselt vaid Eestis viibimise ajal, sõltub Liivamäe sõnul väga palju asjaoludest: milline on selle inimese seos ettevõttega, miks ta ettevõtte korteris viibib jne.

Kallase sõnul kurvastab teda, et püstitatakse hüpoteese ja luuakse meelevaldseid seoseid rohkem, kui tal on füüsiliselt jaksu neid ümber lükata. Tema meelest ei saa välistada, et sellisest maksuõiguslikust etteheitest saab tavapärane praktika ka teiste jaoks. 

Kohtunik taandas end

Henry Kallase kriminaalasjas toimus esimene eelistung Harju maakohtus 26. novembril, mil kohtunik Leili Raedla kabinetis lepiti kokku kohtumenetluse edasine korraldus. Paraku juhtus seal pikantne seik, mille tõttu esitas Raedla kohtu esimehele taotluse, et teda sellest kohtuasjast taandataks.

Nimelt analüüsis Kallase kaitsja Jaak Siim juba eelistungil põhjalikult kõiki tõendeid, kuigi oleks tohtinud seda teha alles kohtuistungil. Kui kohtumenetluses rikutakse menetlusnorme, on see hiljem alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kallase kohtuasja uus kohtunik on nüüd Liina Pohlak, kelle eestvedamisel hakatakse kriminaalasja arutama märtsis ja aprillis.

Kallase kaitsja Siim leiab, et kriminaalmenetlus on viimane ja äärmuslik abinõu, millega ühiskondlikke suhteid korrastada. Seetõttu peaks uut maksuõiguslikku praktikat looma tema hinnangul eelkõige maksu- ja halduskohtu menetluse kaudu. "Seda on proovitud konkreetses kriminaalmenetluses ka prokurörile selgitada, kuid paraku on ringkonnaprokuratuur võtnud jäiga positsiooni ning soovib pretsedenti luua just tingimata alanud kohtumenetluses, mille resultaat ei pruugi süüdistaja ootustele vastata," sõnas Siim.

948 päeva aresti

Äripäeva ilmumise hetkeks on Henry Kallase auto, üks teadaolevalt kallemaid Eestis registreeritud autosid Lamborghini Aventador olnud politsei aresti all 948 päeva.

Politsei võttis Kallase Lamborghini hoiule 7. mail 2013. aastal ning alates 1. aprillist 2014 on hoiustanud seda Mustamäe teel asuv Lamborghini esindus Auto100. Kuni selle aasta novembrini on kulunud riigil auto hooldamisele 6200 eurot. Sellest summast on hooldusele kulunud 3730 eurot ja aku vahetusele 433 eurot. Ülejäänud summa on seotud hoiustamisega.

Seadus nõuab, et arestitud vara hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise. Teisi nii kalleid autosid politsei- ja piirivalveametis (PPA) hoiul pole ja hetkel PPA seda autot ka müüa ei plaani.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles tänavu suvel Eesti Ekspressile, et kuna seisva Lamborghini ülalpidamiskulud on  nii suured, on kaalutud  isegi auto müüki omaniku loata. Sellisel juhul paigutatakse müügist saadav raha riigi deposiiti, kust Kallas selle kohtuvõidu korral kätte saab.

Lamborghini soetas Kallas Eesti Ekspressi teatel ühe enda kontrollitava Küprose firma kaudu 2012. aasta suvel. Aasta hiljem see arestiti ja hoiustati politsei garaažis Koplis. Kallas käis isiklikult kontrollimas, kas tema auto eest kantakse piisavalt hästi hoolt ning seejärel lasi ta selle viia Lamborghini esindusse Auto100.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. December 2015, 07:02
    Otsi:

    Ava täpsem otsing