Veel enam, Breti sõnul tuli kohus kaitsjatele vastu, pikendades kaitseaktide esitamise tähtaega.

"Võib kinnitada, et eelistung toimus, kaitsjatel oli võimalik esitada kaitseaktid. Kohus, arvestades kaitsjate taotlust, pikendas kaitseaktide esitamise tähtaega ja analüüsis kohtu alla andmisel kaitseaktides esitatud väiteid," teatas kohtunik Brett pühapäeva õhtul pressiesindaja vahendusel.

Küll aga märkis Brett, et maakohtul ei sobi arvustada kõrgema astme kohtu lahendeid ning rõhutas, et ka ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud.

Eelmisel nädalal tühistas ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse, mis mõistis Liviko ning Eesti suurimad jaekaupluste ketid (Rimi, Prisma, Selver ja Maxima) süüdi viinakartelli sõlmimises. Ringkonnakohus leidis, et otsus tuleb tühistada, kuna kohtunik on teinud olulise eksimuse. Ringkonnakohtu kolleegiumi leidis, et kohtunik ei ole süüdistatavate kohtu alla andmist teinud selleks määratud eelistungil. Muu hulgas leiti, et kuritegu on aegunud.

Süüdistuse alusel pani Liviko konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse toime Liviko müügidirektor Kärt-Ragnar Kitse, müügijuht Ivar Grossevi ja võtmekliendihaldurite Rando Galini ja Hallar Ränki kaudu, nende tegude toimepanemise eest vastutab AS Liviko.

Kits, Grossev, Galin ja Ränk tegutsesid ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel. Nende tööjaotuses oli määratletud, milliste Livikoga konkureerivate jaeettevõtjatega neist igaüks peab läbirääkimisi, vahendab teavet teiste ettevõtjate osalemise kohta ning jälgib ettevõtjate poolt vastavalt kokkuleppele kooskõlastatult tegutsemist. Prokurör esitas kohtule tõenditena kirjad, milles muu hulgas oli märge mitte kasutada sõna "kokkulepe", sest see on seadusega vastuolus.

Prokurör Laura Feldmanis on kinnitanud, et jätkab vaidlust riigikohtus.