Joogitootja edu allikas on vesi, mitte limonaad või alkohol

Edukas vee müük käib joogitootjate sõnul kaasas järjest tõusva tarbija terviseteadlikkusega, mille lahutamatu osa on peale tervisliku toitumise ka regulaarne vee joomine, kirjutab 18. veebruari Äripäev tööstuse rubriigis.

Eesti joogitööstus on väga väike ja suures plaanis languses. Kahanevad nii lahja alkoholi, mahlade kui ka karastusjookide turg. Kasvab ainult vee müük, seda ka mujal maailmas. "Turg on viimase kolme aastaga kasvanud keskmiselt 10% aastas. Ja meil on põhjust uskuda, et veeturg jätkab kasvamist ka lähiaastatel, see käib kaasas järjest areneva terviseteadlikkuse trendiga, mille lahutamatud osad on tervislik toit ja regulaarne vee tarbimine,“ prognoosis ASi Värska Vesi turundusjuht Mari- Liis Küppar.

Üks suuremaid kasvajaid on tema sõnul mineraalvee segment, samuti koguvad populaarsust vitaminiseeritud veetooted.

Mahlaturg languses

ASi Largo nõukogu liikme Matti Karja sõnul on pakimahlade müük olnud viimastel aastatel kergelt langevas trendis. Seejuures on enim langenud mahlajookide müük, naturaalsete mahlade ja nektarite müük on olnud stabiilsem.

Karja sõnul on turule tulnud uusi alternatiivseid janukustutajaid, mistõttu on palju tööd ja nuputamist, kuidas suurkontsernidele vastu seistes kodumaisel ettevõttel elu sees hoida.

Kuigi turg on languses, kinnitavad ettevõtjad, et majandusnäitajad on head ning kurtmiseks pole põhjust. Värska Vee müük on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud, samuti on olukorraga rahul Eesti vanim mahlatootja Lagro. 

Valgupiimajook aitab kasvada

Kuna klient soovib proovida aina uusi ja põnevaid tooteid, püütakse turule tuua eriilmelisi jooke. "Ei ole selget ja ühest trendi. Ühelt poolt suureneb tervislike ja kvaliteetsete toodete läbimüük. Samas vaadates uusi tooteid turul, paistab, et endiselt on ruumi ka vähese mahlasisalduse ja suure suhkrusisaldusega mahlajookidele, mis lihtsalt pakendatakse varasemaga võrreldes ilusamalt ning nimetatakse siis mehudeks või peojookideks,“ kirjeldas Karja mahlaturu arenguid.

Uusi väljundeid otsib ka AS A. Le Coq. Ettevõtte juht Tarmo Noop märgib, et kasvamiseks tuleb plaani võtta välisturud. "Oleme Eestis enamikus joogisegmentides turuliidrid või hoiame teist positsiooni. Oleme esindatud kõikides segmentides, mis tähendab, et meil ei ole enam siseturul kuskile areneda ning peame hakkama vaatama välisturgudele,“ selgitas Noop.

Üks siseturul laienemise võimalusi on olnud uute toodete arendamine. Näiteks sisenes ettevõte oma toodetega valgupiimajookide turule. "Need on kõrge valgusisaldusega joogid, mis aitavad rahuldada valguvajaduse nii treenival kui ka mittetreenival inimesel,“ selgitas Noop.

Kasvab ka vee ja vitamiinijookide müük. "Kui kümme aastat tagasi oli veeturg karastusjookide turust kaks korda väiksem, siis nüüdseks on olukord vastupidine,“ tõi Noop näite olukorra muutusest. Lisaks muutub aina olulisemaks tervislikkuse aspekt. "See annab tootele alati eelise ning uudsuse, kliendid tahavad proovida midagi üllatuslikku."

Tervislikkus annab plusspunkte

Jookide puhul on järjest olulisem nende koostis. Üha rohkem huvituvad tarbijad e-ainete vabadest toodetest, milles puuduvad säilitus-, lõhna- ja maitseained. Tarbija jaoks on oluline vitamiini-, mineraalide- ja kalorisisaldus, olulisemaks on muutumas ka suhkrusisaldus.

Näiteks mahlade puhul on üha populaarsemad värskelt pressitud mahlad ning tooted, mis suhkrut ei sisalda. "Jälgitakse ka seda, mida üks või teine mahlas sisalduv vili lisaväärtusena organismile annab,“ märkis Karja. Kuigi kliendid mõtlevad tervislikkusele järjest rohkem, on Küppari hinnangul esmane siiski toote maitse – eelistatakse tervislikke tooteid, mis maitsevad hästi.

Noobi sõnul on toote atraktiivseks muutmisel oluline panna rõhku ka pakendile - nii selle välimusele kui ka tarbijasõbralikkusele. Kuna pakendil oleva tooteinformatsiooniga tutvutakse sageli, on eelis jookidel, mis sisaldavad tarbijatele köögikapist tuttavaid koostisaineid keeruliste keemiliste ainete asemel.

Uute toodete ja trendide rotatsioon turul on muutunud aasta aastalt aina kiiremaks. "Igal aastal tuleb turule aina enam uusi tooteid, mis muudavad maailma. Tootering, kus uusi jooke tuleb aina juurde, käib aina kiiremini,“ selgitas Noop.

OÜ KalevVesi ja OÜ Raasiku Õlletehas juhatuse liikme Aleks Verneri hinnangul mõtlevad kliendid üha rohkem siiski hinnale ja vähem kvaliteedile ning tervislikkusele. "Aastaid 2008 ja 2015 võrreldes on seda selgesti näha ning suurele osale tarbijatest on hind olulisim argument,“ märkis Verner.

Ka Küppar tunnistas, et hinnaaspekt on oluline – keskmine tarbija ei ole valmis maksma oluliselt rohkem tervislikuma toote eest.  

Välisturul konkureerimiseks peab olema unikaalne toode

ASi A. Le Coq juhi Tarmo Noobi sõnul tasub areneda siseturul nii kaua kui võimalik.

"Kui siseturul on saavutatud piirid, alles siis tasub liikuda välismaale," märkis Noop, kelle sõnul see on keeruline protsess. "Nii et peab olema innovaatiline ja leidlik.“

A. Le Coqi otsene eksport moodustab 15% kogutoodangust, kui arvestada hulka piirikaubandus - Soome ja Rootsi kaasa ostetav alkohol -, läheb ekspordiks kolmandik toodangust.

Noop sõnas, et eksport on keerukas. "Välismaal ei oota sind keegi. Kui toode on toodetud näiteks Põhjamaal, siis see tekitab usaldust. Made in Estonia usaldust aga ei tekita, seepärast peame pakkuma unikaalsust. See on midagi, millega saab võita tarbijate usaldust,“ rääkis Noop.

Piiri taga tagab edukuse, kui leida nišš, mis sihtriigis puudub. "Näiteks on riike, kus siidreid ei tunta. Selle eksport ongi siis uudne,“ üles Noop.

OÜ KalevVesi ja OÜ Raasiku Õlletehas juhatuse liikme Aleks Verneri sõnul on välisturgudele keeruline jõuda, sest seal on kohalikud tootjad juba ees. "Eriti keeruline on jõuda lõunanaabrite turule, sest sealne maksusüsteem on palju odavam. Alkoholiaktsiis on peaaegu kaheksa korda soodsam ja võimalused suuremad,“ tunnistas Verner.

Ta tõi näiteks, et kui Eestis soodustatud aktsiisimääraga võib toota kuni 300 000 liitrit õlut, siis Lätis 1,5 miljonit ja Soomes 500 000 liitrit aastas. Seega jäävad Eesti õlletootjatele üle Skandinaavia – Soome, Rootsi, Norra – turud, kuhu kõik üritavad jõuda. "Ka Raasiku Õlletehasel on õnnestunud nimetatud turule siseneda, kuid läbimüük ei ole veel suur, samas on kasvupotentsiaali,“ selgitas Verner.

ASi Värska Vesi turundusjuhi Mari-Liis Küppari sõnul on igal turul omad nüansid pakendi suuruse ja maitsete kohta, mis tulenevad kohalikust eripäradest ja tarbimisharjumustest. "Eestis meeldib paljudele tarbijatele värska õrnalt soolane maitse, leedukate maitse-eelistus kuulub soolasemale mineraalveele ning Lääne-Euroopas on populaarne leedriõie maitse, mis siinsele tarbijale võib võõras tunduda,“ kirjeldas Küppar.