Euroala majandus lõpuks kriisieelsel tasemel

Isegi Saksamaal, kus töötuse määr on rekordiliselt madal ja viimased seitse kuud järjest vähenenud, pöörasid hinnad aprillis aasta baasil taas 0,1%ga langusesse. Euroalal tervikuna alanes töötuse määr Eurostati täna avaldatud andmeil märtsis veebruari 10,4 protsendilt 10,2 protsendile.

Samas on Euroopa majanduse praegune kasvutempo ilmselt maksimumi lähedal, mis euroala ilma tõsisemate struktuursete reformideta suudab. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ja IMFi juht Christine Lagarde, viimati IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul, ei väsi kordamast, et keskpankade ülimalt lõtv rahapoliitika üksi ei suuda jätkusuutlikku majanduskasvu tagada. Siiani on rahapoliitika olnud aga ainus poliitika, mis majanduskasvu kiirenemisele kaasa on aidanud, ütles Draghi keskpanga viimasel pressikonverentsil.

„Nagu ma olen mitu-mitu korda öelnud, ei ole keskpanga rahapoliitika ainus tingimus, mis on vajalik struktuurse pikaajalise ja jätkusuutliku majanduskasvu taastumiseks,“ ütles Draghi.

Stiimul sakslaste arvel

Draghi kordas seda seisukohta olukorras, kus ta ise on Euroopa Keskpanga poliitika tõttu eriti Saksamaal järjest teravama rünnaku all, kuna eriti kannatavad negatiivsetest intressimääradest ja n-ö keskpankade rahatrükist hoiustajad. Jõudsalt populaarsust koguv immigratsioonivastane partei AfD on ka selle teema edukalt oma vankri ette rakendanud.

„Need meetmed on finantsrepressioon,“ ütles AfD juhatuses istuv ökonomist Alice Weidel intervjuus agentuurile Bloomberg. Need on mõeldud selleks, et kergitada elatustaset suurtes võlgades euroala ääreriikides, tehes seda Saksamaa hoiustajate arvel. „Euroopa Keskpangast on saanud suur ümberjagamise mehhanism.“

Isegi kantsler Angela Merkeli rahandusminister Wolfgang Schäuble on Draghit kritiseerinud, kirjutades 50% AfD edust Euroopa Keskpanga poliitika aadressile.

Ere näide sellest, kui raske on sisulisi ja ammu üle aja lastud struktuurseid reforme ellu viia, on Prantsusmaa, euroala suuruselt teine majandusruum. Prantsusmaa president Francois Hollande tuli küll välja riigi jäiga tööturu reformimise plaaniga, mis oleks ärikeskkonda parandanud, kuid taas pisteti ambitsioonikamad ja eelkõige väikeettevõtete elu lihtsamaks teinud muudatused kalevi alla, kui eelkõige noored reformide vastu tänavatele tulid. Viimased protestid toimusid alles eile – 170 000–500 000 inimest protestis tööturu reformide vastu, kirjutas täna ajaleht Le Monde.