Euroala majandus lõpuks kriisieelsel tasemel

Kriisieelsele tasemele jõudmine võttis Euroopas aega kaheksa aastat. Võrdluseks saavutas USA selle taseme 2011. aastal.

Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas euroala majandus esimeses kvartalis 0,6%.

Euroopa majanduskasvu tempo on aga liiga aeglane, et elustada inflatsiooni või alandada kiiremini euroala kõrget töötuse määra. Täna avaldatud esialgsel hinnangul olid hinnad euroalal aprillis märtsi paigalseisu järel taas 0,2% languses. Soovitud inflatsioonitaset veidi allpool 2% piiri pole suudetud saavutada kolm aastat.

Isegi Saksamaal, kus töötuse määr on rekordiliselt madal ja viimased seitse kuud järjest vähenenud, pöörasid hinnad aprillis aasta baasil taas 0,1%ga langusesse. Euroalal tervikuna alanes töötuse määr Eurostati täna avaldatud andmeil märtsis veebruari 10,4 protsendilt 10,2 protsendile.

Samas on Euroopa majanduse praegune kasvutempo ilmselt maksimumi lähedal, mis euroala ilma tõsisemate struktuursete reformideta suudab. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ja IMFi juht Christine Lagarde, viimati IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul, ei väsi kordamast, et keskpankade ülimalt lõtv rahapoliitika üksi ei suuda jätkusuutlikku majanduskasvu tagada. Siiani on rahapoliitika olnud aga ainus poliitika, mis majanduskasvu kiirenemisele kaasa on aidanud, ütles Draghi keskpanga viimasel pressikonverentsil.

„Nagu ma olen mitu-mitu korda öelnud, ei ole keskpanga rahapoliitika ainus tingimus, mis on vajalik struktuurse pikaajalise ja jätkusuutliku majanduskasvu taastumiseks,“ ütles Draghi.

Draghi kordas seda seisukohta olukorras, kus ta ise on Euroopa Keskpanga poliitika tõttu eriti Saksamaal järjest teravama rünnaku all, kuna eriti kannatavad negatiivsetest intressimääradest ja n-ö keskpankade rahatrükist hoiustajad. Jõudsalt populaarsust koguv immigratsioonivastane partei AfD on ka selle teema edukalt oma vankri ette rakendanud.

„Need meetmed on finantsrepressioon,“ ütles AfD juhatuses istuv ökonomist Alice Weidel intervjuus agentuurile Bloomberg. Need on mõeldud selleks, et kergitada elatustaset suurtes võlgades euroala ääreriikides, tehes seda Saksamaa hoiustajate arvel. „Euroopa Keskpangast on saanud suur ümberjagamise mehhanism.“

Isegi kantsler Angela Merkeli rahandusminister Wolfgang Schäuble on Draghit kritiseerinud, kirjutades 50% AfD edust Euroopa Keskpanga poliitika aadressile.

Ere näide sellest, kui raske on sisulisi ja ammu üle aja lastud struktuurseid reforme ellu viia, on Prantsusmaa, euroala suuruselt teine majandusruum. Prantsusmaa president Francois Hollande tuli küll välja riigi jäiga tööturu reformimise plaaniga, mis oleks ärikeskkonda parandanud, kuid taas pisteti ambitsioonikamad ja eelkõige väikeettevõtete elu lihtsamaks teinud muudatused kalevi alla, kui eelkõige noored reformide vastu tänavatele tulid. Viimased protestid toimusid alles eile – 170 000–500 000 inimest protestis tööturu reformide vastu, kirjutas täna ajaleht Le Monde.

Mida lähemale tulevad 2017. aasta presidendivalimised, seda vähem on lootust suuremateks ja ebapopulaarseteks muudatusteks.

Majandus kasvas Prantsusmaal tänu investeeringute ja tarbimise kasvule esimeses kvartalis siiski arvatust enam, 0,5%, teatas täna Prantsusmaa statistikaamet Insee. Esimest korda Francois Hollande’i ametiajal on märke ka olukorra paranemisest tööturul.

Paremaid uudiseid tuleb ka Hispaaniast, kus tänu reformidele on majanduskasv jätkunud, mida pole kursilt lükanud ka pikale veninud kõnelused uue valitsuse moodustamisseks. Nüüd on asi niikaugel, et juunis tulevad Hispaanias uued valimised, mis arvamusküsitluste järgi otsustades ei pruugi siiski uue valitsuse loomiseks paremaid tingimusi tuua. Hispaania SKP kasvas esimeses kvartalis 0,8%, ent euroala eelarvereeglite täitmisega ei tulda jälle toime. Jälle on vaja ajapikendust.