• OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,88%6 087,72
  • DOW 30−0,1%44 201,97
  • Nasdaq 1,8%20 040,99
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,71
  • OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,88%6 087,72
  • DOW 30−0,1%44 201,97
  • Nasdaq 1,8%20 040,99
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,71
  • 10.06.16, 11:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

"Mägede" korterite hinnad kasvavad

Tallinna kesklinna korterite hinnad langevad, nn mägede korterite hind aga tõuseb, teatas Swedbank.
Lasnamäel on korterite hind aastaga kasvanud kuus protsenti.
  • Lasnamäel on korterite hind aastaga kasvanud kuus protsenti. Foto: Raul Mee
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta esimeses kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba neljandat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 8,5% ning ületas tugevalt korterite hinnakasvu.2016. aasta esimeses kvartalis aeglustus Tallinna korterite hinnakasv 0,6 protsendini aastases võrdluses. Korteriomanditega tehtud tehingute arvu kasv aeglustus esimeses kvartalis 7 protsendini, kuid aprillis ja mais tehti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga juba vähem tehinguid. Kesklinna korterite hinnad on alates möödunud aasta viimasest kvartalist aastases võrdluses langenud. Seda kompenseeris tugevam aastane hinnakasv teistes suurema tehinguaktiivsusega linnaosades (nt esimeses kvartalis 6% Lasnamäel, kuni 14% Mustamäel).Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel. Käesoleval hetkel müüakse Tallinnas kortereid ligikaudu 100 arendusprojekti raames, mille ehitus on erinevates staadiumites. Mõne projekti puhul alles alustatakse korterite eelmüügiga, samas kui teiste puhul on maja valmis ning müümata vaid üksikud korterid. Korterite ehituseks väljastatud ehituslubade arv on kolm kvartalit järjest langenud, kuid oli esimesel kvartalil viie aasta keskmisest siiski kõrgemal tasemel. Viimase aasta jooksul on igas kvartalis alustatud keskmiselt 600 korteri ehitustöödega. Samal ajal on uuemate ja vanemate korterite tehinguhinna vahe kahanenud terve aasta vältel uuemate korterite hinnalanguse tõttu, mis muudab uuemad korterid järjest rohkem atraktiivseks.Teisalt on tarbijate kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kinnisvara ehitada või soetada langenud juba kolm kvartalit järjest. 2016. aasta esimeses kvartalis aeglustus uute eluasemelaenude käibe kasv 5 protsendini aastases võrdluses, kuid eluasemelaenude koguportfelli kasv kiirenes 4,4 protsendini. Vaatamata tugevale palgakasvule ja madalatele intressidele langes uute eluasemelaenude käive märtsis ja aprillis.Uute korterite pakkumine püsib lähitulevikus kõrgel tasemel. Kuna tarbijate valmidus kinnisvara osta näitab mõningaid kõhkluse märke, peaks korterite hinnatõus jääma tagasihoidlikuks. Kõrgemate hoolduskuludega vanemate korterite puhul on võimalik mõningane korrektsioon hindades.Esimeses kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 4,6% langus aastases arvestuses. Vilniuses tõusis esimeses kvartalis netopalk 7,1%, kuid korterite taskukohasus paranes vaid marginaalselt, sest korterite hinnad tõusid 6,7%. Seega olid esimeses kvartalis kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused väga erinevad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele